Olustvere vald (saksa keeles Gemeinde Ollustfer) oli vald Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal. Vallamaja asus Tääksi külas.[1]
Vald moodustati 1866. aastal. 1939. aasta vallareformiga moodustati senise Olustvere valla maa-alast koos väikest muutustega uus Olustvere vald, mis eksisteeris kuni 1950. aastani. Pärast Eesti taasiseseisvumist taastati ka Olustvere vald, mis eksisteeris kuni 2005. aasta oktoobrini.
Ajalugu
Olustvere ja Aimla ühine vallakohus tegutses juba aastal 1822.
Olustvere vald asutati aastal 1866, mil Olustvere mõisa aladega liideti ka Aimla ja Jaska mõisate alad. Vallavolikogus olid esindatud võrdselt peremehed ja maatamehed. Vallavanemaks sai valida vaid peremehi. Vallavalitsuse hoone ehitati esmalt Olustvere mõisa naabrusse Papiorgu (tänaseks lammutatud), 1913. aastal ehitati uus vallamaja Tääksisse.[2]
1897. aastal liideti Olustvere vallaga ka Reegoldi ja Navesti vallad. Vallakohtud olid ühendatud juba 1890. aastal.
Otsusega 20. septembrist 1912 eraldati Vastemõisa vallast Mäeküla küla ja liideti Olustvere vallaga.[3]
1917. aastal valiti esimene vabalt valitud vallavolikogu, mille enamlased asendasid 1918. aasta jaanuaris omaalgatusliku töörahva nõukoguga ja Saksa okupatsioonivõim 1918. aastal vaid peremeeste esindusega. Novembris 1918 taastus vallavolikogu ja vallavalitsuse tegevus.
8. märtsil 1932 liideti Olustvere vallaga varem Taevere valla alla kuulunud Õnniste küla. 1939. aastal liideti üldise üleriigilise vallareformi käigus Olustvere vallaga ka Sürgavere vallast lahutatud Mudiste ja Kärevere külad. 1941. aasta alguses seadis nõukogude võim vallavalitsuse asemel ametisse täitevkomitee, sama aasta sügiseks taastas vallavalitsus oma tegevuse. Täitevkomitee võttis võimu üle 1944. aasta sügisel. 1945. aastal jagati Olustvere vald külanõukogudeks, vald kaotati aastal 1950.
Olustvere oli uuesti aastatel 1990–2005 eksisteerinud Olustvere valla keskus.
Vallavanemad
- 1867–1873 Mihkel Kalep
- 1873– Tõnis Tirrmann
- -1880 Jaan Suurkivi
- 1880–1881 Mihkel Kalep
- 1882–1884 Jaak Tiss
- 1885–1887 Peet Aua
- 1888–1891 Mihkel Vahtramäe
- 1891–1894 Hendrik Jürrmann
- 1894–1896 Hans Riiner
- 1897 Hans Reiner
- 1897–1899 Peet Aua
- 1900–1902 Hans Riiner
- 1903–1907 Hans Kalep
- 1908–1913 Ado Rähn
- 1914–1917 Jaan Vahtramäe
- 1917–1918 Jaan Taar
- 1918 (jaanuar-veebruar) Mihkel Kalep (töörahva nõukogu esimees)
- 1918 (veebruar-märts) Jaan Hansen
- 1918 (märts-november) ltn Biefolt (Ortskommandant)
- 1918–1919 Jaan Hansen
- 1919–1924 Tõnis Vahtramäe
- 1924–1927 August Mikkor
- 1927–1930 Tõnis Vahtramäe
- 1930–1940 Jaan Vahtramäe
- 1940 (veebruar-august) Theodor Koppel
- 1940 (august-september) Voldemar Jürimäe
- 1940–1941 August Arupõld
- 1941 (veebruar-juuli) Mihkel Rannamets (täitevkomitee esimees)
- 1941–1944 Theodor Koppel
- 1944–1946 Jaan Malken (täitevkomitee esimees)
- 1947– August Kaup (täitevkomitee esimees)[4]
Seltse ja ühinguid Olustvere vallas enne 1940. aastat
Olustvere valla tuleõnnetuse kordadel vastastikuse abiandmise selts, hilisem Olustvere valla vastastikune kindlustusselts (alustas tegevust 1895)
Olustvere Tääksi vabatahtlik tuletõrje selts, alates 1926 Olustvere Tääksi vabatahtlikkude tuletõrje ühing, alates 1936 Olustvere valla vabatahtlik tuletõrjeühing (asutati 1913, 1921 eraldus Suure-Jaani seltsist, 60 liiget, 1936 üle 100 liikme, esimehi: Aleksander Jürmann, Anton Reiner, Ado Päeva, Jaan Himmelreich (Riik), Peet Aua)
Olustvere kaubatarvitajate ühisus, hilisem Olustvere tarvitajate ühisus, hilisem Olustvere tarvitajate ühing (alustas tegevust 1914, liikmeid alguses üle 200, esimehi: Johan Rõuk, Mihkel Kaalep, Jaan Vahtramäe)
Eesti Maarahva Liidu Olustvere osakond (alustas tegevust 1918, eestvedaja Aleksander Pajur)
Olustvere valla Jäska masinatarvitajate ühisus (registreeriti 1920, 1931 kustutati registrist)
Olustvere valla tööliste ühisus (asutati 1920, 67 liiget, esimees Jaan Piilmann, 1921 tegevus soikus)
Olustvere valla Põllumeeste kogu (asutati 1920, esimees Daniel Koppel, likvideeriti 1939)
Olustvere rahvaraamatukogu selts (asutati 1920 Johannes Lauri eestvedamisel, esimehi Tõnis Vahtramäe, Konstantin Kolumbus)
Noorteühing "Edu" (asutati 1922 Navestis, esimeheks Aleksander Kippel, tegutses Reegoldi koolis, 1935 osteti Olustvere postimaja)
Aimla piimaühisus (asutati 1922, eestvedajaid August Soo, 1926 likvideeriti)
Olustvere Tääksi piimaühisus (asutati 1923, esimehi Juhan Rõuk, Aleksander Jürmann. 1926 avati Aimlasse koorejaam, Tääksis tegutses ühispiimatalitus, meieriks Konstantin Kolumbus)
Olustvere-Reegoldi piimatalituse ühisus (asutati 1924, esimees Aleksander Pajur. 1926 lõpetas tegevuse)
Olustvere Riiassaare masinatarvitajate ühisus, hilisem Olustvere Riiassaare masinatarvitajate ühing (asutati 1925, esimees Hans Kaalep)
Olustvere Ühispank (asutatud 1926, asutajaliikmeid 57, juhatuse esimehed 1926–1927 Peet Aua, 1927–1930 Aleksander Jürmann, 1930–1933 Juhan Rõuk, 1933–1934 Hendrik Kändsimon (Kallaste), 1934–1940 Theodor Koppel, nõukogu esimehed 1926–1932 August Mikkor, 1932–1940 Jaan Vahtramäe, pank likvideeriti Nõukogude võimu poolt 1940)
Üleriikliku maatöörahva ühisuse Olustvere osakond (loodi 1926, eestvedajaid Tõnis Vahtramäe, 1930 tegevus soikus. Taastati nõukogude võimu poolt 1940, esimees August Anupõld)
Aimla raadioühing (asutati 1927, lõpetas tegevuse 1929)
Tääksi raadioühing (asutati 1927)
Spordiselts "Noorus" (asutati 1930, esimees Peeter Teder)
Tääksi maanoorte ühing (asutati 1932, üle 30 liikme, juht Linda Siimer)
Aimla maanaiste selts (asutati 1933, üle 50 liikme)
Eesti Vabadussõjalaste Liidu Olustvere osakond (registreeriti 1934, esimees Tõnis Veldemann, suleti 1934)
Olustvere ühinenud põllumeeste ja väikemaapidajate kogu (asutati 1934, likvideeriti 1939)
Isamaaliidu Olustvere osakond (asutati 1935, esimees Helmut Kolk, juba 1939 puudus igasugune tegevus, 1940 keelustati)
Olustvere Põllumeeste Selts (asutati 1935, esimehi: Aleksander Jürmann, Jaan Vahtramäe)
Olustvere turbaühing
Allveelaevastiku Seltsi abitoimkond (1937 esimees Jaan Vahtramäe)
Kodu Kaunistamise Komitee (1937 esimees Jaan Vahtramäe)
Tääksi maanaiste selts (asutati 1937)
Viited
