Olev Rais (28. juuli 1923 Sootaga vald, Tartumaa – 8. veebruar 2005) oli eesti arstiteadlane ja kirurg.[1]
Elulugu
Lõpetas 1941 Tallinna 2. Keskkooli ja 1950 Karolinska Instituudi Stockholmis; meditsiinidoktor (1961, Göteborgi Ülikool), väitekiri "Heparin Treatment of Peritenomyosis Crepitans Acuta". Õppis 1942–1944 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.
1944. aastal emigreerus Rootsi. 1950–1953 oli ta Uddevalla haigla kirurg, 1953–1962 Göteborgi Sahlgrenska haigla kirurg, 1962–1979 Umeå Ülikooli kirurgiakliiniku ülemarst ja dotsent, aastast 1979 kuni pensionile jäämiseni Löwenströmska haigla kirurgiakliiniku peaarst. Põhjamaade ja Rootsi Kirurgia Seltside, Societé de Chirugie liige.[1]
Teadustöö
Uurimisvaldkond: üld- ja veresoontekirurgia. Loonud kõõlusetupepõletiku ravi valikmeetodi.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
Teoseid
- Heparin treatment of peritenomyosis (peritendinitis) crepitans acuta. A clinical and experimental study including the morphological changes in periton and muscle. // Acta Chir. Scand. Suppl 268 (1961)
- Morphologic changes in striated muscle following ischemia. Imidiate postischemic phase (kaasautor L. O. Dahlback). // Acta Chir. Scand. 131 (1966) 6
- Nephroptosis – a surgical method and its results. // Acta Chir. Scand. 136 (1970) 3
- Aorto-iliac arterial thrombosis in young women. Report of 3 cases (kaasautor L. O. Dahlback) // Acta Chir. Scand. 143 (1977) 2
- A new aortic clamp. // American J. Surg. 145 ( 1983) 3.
Kirjandus
- EE 14, 402
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, III, 416
- Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 98.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
