Olaf Aule (22. november 1913 Tartu – 27. veebruar 1994 Bandhagen) oli eesti agronoom.
Ta õppis 1931–1938 (lõpetas 1938) Tartu Ülikoolis agronoomiat, mag. agr. 1940 ("Piima säilitamistemperatuuri ja jahutamise kiiruse mõju piima bakterisisaldusele"). Korporatsiooni Vironia vilistlane.
Ema päritolule tuginedes siirdus perekond Aule 1941. aastal põgenikena Saksamaale, kuid naasis juba järgmisel aastal Eestisse. Kaks aastat hiljem olid nad sunnitud uuesti Saksamaale põgenema.[1]
1947. aastal siirdus Olaf Aule Rootsi. Seal osales ta Eesti Agronoomide Seltsis, Eesti Rahvusfondis ja Eesti Teaduslikus Seltsis. Aastail 1985–1993 Eesti Rahvusfondi juhatuse esimees.
Isiklikku
Tema isa oli eesti poliitik ja pangandustegelane Eduard Aule, ema Sophie Aline (neiupõlvenimega Jehnich). Olaf Aulel oli vanem õde Ruth Mary, vanemad vennad Ilmar ja Erik ning noorem vend Olgred.[1]
Viited
