Olaf-Mihkel Klaassen (25. veebruar 1929 – 31. jaanuar 2012) oli eesti ajaloolane.
Ta lõpetas 1947. aastal Viljandi 2. Keskkooli ja õppis 1947–1952 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas, 1960 lõpetas ajaloo-keeleteaduskonna.[1] 1970. aastal sai ta ajalooteaduste kandidaadi kraadi tööga "Борьба за единство антиимпериалистических сил Индонезии в 1945–1956 гг.", 1992. aastal ajaloodoktori kraadi tööga "Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940".
Ta töötas 1952–1958 Tartu 1. keskkoolis ja 1958–1966 Tartu 2. eriinternaatkoolis (endine pimedate kool) ajalooõpetajana.[1]
Alates 1966. aastast oli Klaassen Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud, aastast 1994 Idamaade ajaloo erakorraline professor.[1]
Teoseid
- ""Kevade" tee ekraanile". Tallinn: Eesti Raamat, 1977
- "Aasia ja Aafrika 1900–1918 ning kontaktid Eestiga". Tartu: Tartu Ülikool, 1992
- "Eesti Vabariigi konsulaarpoliitika Aasias ja Aafrikas 1918–1940". Tartu: Tartu Ülikool, 1992
- "Aasia ja Aafrika 16.–19. sajandil ning kontaktid Eestiga". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994
- "Hüvasti, Insulinde!: Andres Saali elu Indoneesias". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996
- "Keiserlik Tartu Ülikool (1802–1918) ja Orient Eesti-Oriendi kultuurisuhete üldisel taustal". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002 (koos Martin Hallikuga)
- "Taaveti tähest Talibani langemiseni: konfliktid ja arengud Lähis- ja Kesk-Idas pärast Teist maailmasõda". Tallinn: Argo, 2004 (koos Martin Hallikuga)
- "Jaapan läbi aegade: lühike valiktemaatiline ülevaade Jaapani ajaloost". Tallinn: Argo, 2008
Tunnustus
Isiklikku
Tema isa oli jurist ja riigikohtunik Mihkel Klaassen.
Viited
