Norra viipekeel (norsk tegnspråk, lühend NTS, rahvusvaheline lühend NSL) on Norras kasutatav viipekeelevariant.
Norra viipekeel on arenenud alates 1825. aastast, kui alustas tööd kurtide kool. Seal kohtusid kuulmislangusega inimesed teiste norrakatega, kel oli sarnane probleem. Siis sai alguse ka norra kurtide kultuurne ühtekuuluvus. Tänapäeval on umbes 4000 kurti, kellel on emakeeleks norra viipekeel. Nad kuuluvad Norras keelelisse ja kultuurilisse vähemusse, kuid neil on hästi üles ehitatud sotsiaalne struktuur. Norras on rohkem kui 20 kurtide ühendust, mille eesmärgiks on parandada kurtide ja vaegkuuljate olukorda ühiskonnas. Norra viipekeel on arenenud norra kurtide ja vaegkuuljate kultuuris ning erineb teiste riikide viipekeeltest.
Norra viipekeel ei ole norra keele viiplemine. Norra viipekeel on visuaalne keel oma grammatika ja viibete järjestusega. Kui rääkida norra keelt ja samal ajal kasutada viipeid või märke, ei ole tegemist korrektse norra viipekeelega. Norra kõnekeelel on teistsugune grammatika ja sõnade järjestus. Füüsiliselt on võimatu rääkida norra keelt ja norra viipekeelt samaaegselt. Kui viibelda sõna-sõnalt norra keelt, siis ei ole tegemist norra viipekeelega, vaid norra keele viiplemisega. Muidugi on norra viipekeel mingil määral mõjutatud norra keelest.
Sõrmendamine seisneb erinevates käevormides. Iga üksik käevorm väljendab norra tähestikust kindlat tähte. Sõrmendamist kasutatakse norra kirja- ja kõnekeelsete sõnade tähthaaval väljendamiseks. Sõrmendamise mõistmine eeldab norra keele lugemise ja kirjutamise oskust. Sõrmendamist kasutatakse peamiselt nende nimede (kohanimed, inimeste nimed) väljendamiseks, millel puudub oma viibe või mille viibet viipleja ei tea. Sõrmendamist saab kasutada ka võõrsõnade, terminoloogia ja teiste harva kasutatavate sõnade väljendamisel.[1]
Viited
- ↑ Nora Edwardsen Mosand og Ann-Kristin Malmqvist: "Se mitt språk!" - en innføring i norsk tegnspråk. 1996: Døves forlag.
