Maim oli kaupmehe ja ettevõtja poeg. Ta õppis 1903–1908 Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas 1909 Moskva Ülikooli õigusteaduskonna kandidaadikraadiga (cand. iur.). Sellele järgnesid mag. iur. (riigiõigus, 1915, Tartu Ülikool) ja dr. iur. (1928, TÜ), väitekiri "Парламентаризм и суверенное государсто" (Tartu, 1927).[1]
1919–1924 oli Tartu Ülikooli riigiõiguse professori kohusetäitja, 1924–1928 erakorraline professor, 1928–1944 professor (1940/41 oli degradeeritud lühiajaliselt dotsendiks), ühtlasi 1919–24, 1931–35 ja 1937–40 ka õigusteaduskonna dekaan.[1]
1944 lahkus ta koos perega Saksamaale, oli 1945–50 Marburgi Ülikooli õigusteaduskonna võrdleva riigiõiguse erakorraline professor. Aastast 1950 elas USA-s. Oli Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas asutajaid (1950) ja esimees, seejärel auliige.[1]
Teadustöö
Nikolai Maim oli esimene eestlane, kes kaitses TÜ-s magistriväitekirja õigusteaduses, rahvusülikooli esimene riigiõiguse professor, TÜ õigusteaduskonna rajajaid ja eestikeelse õigushariduse ning -teaduse alusepanijaid. Ta andis olulise panuse eestikeelse õigusterminoloogia kujunemisse ning arendas ka eestikeelset võrdlevat riigiõigust. Tema teaduslikud huvid olid 1919–1934 seotud parlamentarismi, riikliku suveräänsuse ja demokraatia uurimisega ("Parlamentarism ja fašism").[1]
Kohaliku omavalitsuse ajaloolise arengu uurimise tulemusena ilmus 1911 esimene eestikeelne ülevaateteos "Omavalitsuse edenemislugu Liivimaa mannermaal". 1917 osales Maim Eesti- ja Liivimaa haldussüsteemi muutmise aluseks olevate õigusaktide koostamisel Venemaa Siseministeeriumis. Ta töötas välja ka Tuva kohaliku omavalitsuse seaduse eelnõu, mis bolševike võimuhaaramise tõttu jäi ellu viimata.[1]
USA-s, omamata võimalust olla riigiõiguse professor, jäi Maim kõrvale tollal toimunud moodsast riigiteaduse diskussioonist, kuigi tema varasemaid vaateid oli USA erialakirjanduses tutvustatud juba 1933. aastal. Ilmar Tammelo vahendusel said Maimi ideed mundoloogiast pärast Teist maailmasõda teatavaks Sydney Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja õigusfilos teadlasele Julius Stone'ile (1907–1985), kes võttis need ideed paljuski üle ja arendas edukalt, pälvides teadusmaailmas laialdase tuntuse. Osa Maimi töödest on koondatud sarjas "Eesti mõttelugu" 2008 ilmunud kogumikku (koostaja K. Strauss).[1]
Teoseid
Omavalitsuse edenemislugu Liivimaa mannermaal. // Kodaniku Käsiraamat. I. Tartu, 1911 (uustrükk: Mundoloogia. Tartu, 2008)
Liivimaa kohalik omavalitsus. // Kodaniku Käsiraamat. II. Tartu, 1913 (uustrükk: Mundoloogia. Tartu, 2008)
Parlamentarism ja fašism. Tartu, 1929
Parlamentarismist Prantsuse restauratsiooniajal (1814–1830). // Tartu, 1926
Völkerbund und Staat I. Tartu, 1931, II. Tartu, 1932
Administratiivprotsess. Tartu, 1933
Eesti Maanõukogu otsused. // Vabaduse tulekul. I. Tartu, 1938 (uustr: Mundoloogia. Tartu, 2008)
Staat und Weltorganisation. // Apophoreta Tartuensia. Stockholm, 1949
Suveräänsuse iganemine kaasajal // Õigusteaduslik Ajakiri (1957) 1 (uustr: Akadeemia (1999) 3)
Kõne mundoloogiast. // Mundoloogia. Tartu, 2008
Mundology or world science. New York, 1966 (eesti keeles: Mundoloogia ehk maailmateadus (tõlk K. Strauss, K. Ligi). // Mundoloogia. Tartu, 2008).
