Nikolai Kusmin (ka Kuzmin; 3. august 1906 Riia – 11. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti arhitekt.[1]
Elulugu
Nikolai Kusmin lõpetas Tallinna Linna Vene gümnaasiumi 1924. aastal. Aastail 1924–1930 õppis ta arhitektuuri Tallinna Tehnikumis.[1] Riigieksami kõigis tähtsamates ainetes, mis tagas õiguse diplomitöö kaitsmisele, sooritas Kusmin 29. märtsil 1929; lõputöö kaitses 3. juunil 1930, milleks oli suurlinna hotelli projekt Tallinnas, Kaarli puiesteel (nüüd asub seal 2 suurt elamut). Oli järjekorras viies statsionaarselt lõpetanud arhitekt (eelnesid Robert Natus (1924), August Esop (1926), August Volberg (1927) ja Boriss Tšernov (1930)). Juba õppimise ajal (1928–1929) töötas ta arhitekt Karl Burmani käealusena.
Pärast Tallinna Tehnikumi lõpetamist 1930. aastal läks Kusmin kaitseväkke, kus teenis sõjaväeorkestris reamees-moosekandina viiulit mängides. Viiulit oli ta õppinud pärastise kauaaegse RAT Estonia kontsertmeistri Hugo Schützi käe all, oma õpetajatena nimetas Kusmin selliseid viiulikunstnikke nagu E. Geischtor, G. Josselevitsch ja A. Inglisman. Musikaalsuse oli ta pärinud emalt.
Aastatel 1932–1933 läbis Kusmin Tartu Ülikooli põllumajanduse teaduskonna ehituskateedri assistendina nõutud kaheaastase praktika, kus tema enda jaoks huvitavaim projekt olevat olnud Inglisilla restaureerimine, ning sai 1933. aastal projektide allkirjastamisõigusega arhitekti kutse.
Aastatel 1933–1940 töötas vabakutselise arhitektina Tartus.
Tartust Tallinnasse suundudes töötas Kusmin aastatel 1940–1941 Eesti raudteevalitsuses projekteerimise osakonnas. Aastatel 1941–1947 oli arhitekt Eesti NSV Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsuse Arhitektuuriliste ja Insenertehniliste Ehitiste Projekteerimise Brigaadis, 1947–1948 noorem teaduslik töötaja Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ehituse ja Arhitektuuri Instituudis. Aastatel 1949–1950 töötas ta arhitektina artelli Parkett projekteerimisgrupis, kolmanda töökoja juhatajana trustis Estonprojekt, arhitektina Tartu Linna Peaarhitekti Projekteerimise-Geodeetilise Büroos.[viide?] Aastatel 1951–1964 oli Kusmin arhitekt Eesti Põllumajandusprojektis ning 1964–1968 arhitekt Eesti Maaehitusprojektis.
Looming
Tema esimene suurem töö, kino Heli hoone, hävis teises maailmasõjas, nagu ka tema projekteeritud kino Apollo, Lille kohvik Vanemuise teatri esisel, Tartu neljast linnasaunast kolm jne. Kokku koostas ta Tartus tegutsemise ajal ligi 400 projekti. Mainimisväärsed on Kindlustusseltsi hoone Raekoja platsil, Riikliku Seerumi Instituudi esimene laboratooriumihoone Tähtveres, Maarja kiriku koguduse maja Õpetaja tänaval, sõja tõttu poolelijäänud Tööstuskooli rekonstrueerimise ja juurdeehituse eelprojekt Emajõe kaldal ning Tartu Erahaigla eskiisprojekt Aia tänaval.
Sellele loetelule saab lisada üle kahekümne suurema elumaja Tartu kesklinnas, Tähtveres ja mujal. Neist suurim, 3-korruseline kaupluseruumidega maja asub Kuperjanovi tänaval ja on projekteeritud 1937. aastal arhitekti värskete Soome-reisi muljete ajendil. Väiksemate eramute projekte jäi sellesse aega 80 ringis, millest enim juhtis arhitekt tähelepanu esimese pääsukesena konstruktivistlikus stiilis valminud eramule Aardla tänaval, mis oli projekteeritud koolidirektor Elmar Einastole. Arhitekti teiste sama aja tööde hulgas oli ka tööstushooneid (nt veskimasinate tööstus, puidutöökodasid, kudumis- ja villavabrikuid, nahaladusid, nööbivabrik), koolimaju (nt Puhjas, Mäksal, Mustvees), rahvamaju (Haanjas, Suure Munamäe jalamil), vallamaja (Puurmanis) jms.
Kusmin võttis osa 42 arhitektuurivõistlusest, auhinnalisele kohale tuli ta 22 korral (neist aastatel 1932–1940 seitse korda ja 1945–1968 viisteist korda). Oma suurimateks õnnestumisteks nimetas ta neist Tallinna uue raekoja projekti (1937), Tallinna Ministeeriumite hoone projekti (1947), Vanemuise teatrihoone taastamisprojekti (koos Arnold Matteusega, 1957, teostamata) ja tantsupaviljonide projekte (1968).
Pedagoogiline töö
Pedagoogilisele tööle pühendas Nikolai Kusmin ennast aastatel 1950–1955, töötades Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri- ja arhitektuur-konstruktsioonide kateedris (esimese aasta mittekoosseisulisena ja hiljem kohakaasluse alusel) arhitektuuriõppejõuna. Lektorina luges Kusmin kursusi arhitektuuri ajaloost, linnade planeerimisest, ehitusökonoomikast, arhitektuurist (ehitusinseneridele); ta oli ka kursuseprojektide juhendaja, diplomandide juhendaja ja retsensent, samuti töötas ta Tallinna Kunstiinstituudis.[1]
Ühiskondlik tegevus
Nikolai Kusmin oli korporatsiooni Fraternitas Slavia, kunstiühingu Pallas, Tartu Ehitajate Ühingu, Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna jahtklubi liige.
Isiklikku
Tema isa oli kartograaf Nikolai Kusmin.
Päritolult oli Kusmin kahelt poolt aadlik. Isa suguvõsa poolt vene (Kuzmin) ja prantsuse verd (Beaudouin), ema poolt poola (Strželetska), austria (von Seyfrid), baltisaksa (von Berg) ja šoti (Barclay de Tolly) verd. Ta ise nimetas ennast maailmakodanikuks, kes siiski on eestlane ja kelle ainuke kodumaa on Eesti, sest sellele maale pühendas ta oma teadliku elu.
Sõbrad ja sugulased teadsid teda hüüdnimega Kolla.
Nikolai Kusmin on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Tunnustus
Viited
Kirjandus
Välislingid
