Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon) on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine.
Niisutust kasutatakse üldjuhul kuivades piirkondades või kohtades, kus pikema aja vältel pole sadanud (vt põud), harvem ka põllukultuureöökülma eest kaitstes.
Arheoloogilistes uurimistes on leitud tõendeid niisutamisest, kuna looduslikud sademed ei olnud põllukultuuride kasvatamiseks piisavad.
Niisutamine on hinnanguliselt alguse saanud Induse oru tsivilisatsioonis umbes 4500 eKr ja drastiliselt suurendanud nende asulate suurust ja jõukust. Niisutus ja veemajandussüsteemid on välja töötanud Induse oru tsivilisatsioon, kaasa arvatud kunstlikud veehoidladGirnaris, mis pärinevad 3000 eKr ja algne kanali niisutussüsteem umbes 2600 eKr.[2]
Hiina
Hiina kõige vanemad ja tuntumad hüdraulika insenerid olid Sunshu Ao (6. sajandil eKr) kevadete-sügiste ajastul ning Ximen Bao (5. sajandil eKr) sõdivate riikide ajastul. Mõlemad töötasid suurte niisutusprojektidega. Vana-Hiinas asuvas Sichuani piirkonnas töötas hüdroloog ja hüdraulika insener Li Bing välja Dujiangyani niisutussüsteemi, mis tänapäevalgi varustab piirkonda veega.[3]Hani dünastia ajal 2. sajandil pKr kasutasid hiinlased ketiga toimivaid pumpi, millega toodi vett alt kõrgemale.[4] Selleks kasutati pedaale, vesirattaid või rattaid, mis härgade abil pöörlesid. Vett kasutati linnas elamutes ja palee aedades, kuid peamiselt põllumaa niisutamiseks.[5]
Korea
Koreas leiutas insener Jang Yeong-sil 1441. aastal maailma esimese vihmamõõturi. See paigutati niisutussüsteemidesse, mille abil mõõdeti ja koguti sademete andmeid prognoosimiseks.[6]
Põhja-Ameerika
Ameerika Ühendriikides vanim teadaolev niisutuskanal töötati välja vahemikus 1200–800 eKr ja avastati USA Arizona osariigisMaranas 2009. aastal.[7] Niisutuskanal töötati välja kaks tuhat aastat enne Hohokami kultuuri ja ei ole kindlaks tehtud, milline kultuur sellele aluse pani, kuna Põhja- Ameerikas oli Hohokam ainus kultuur, kes teadaolevalt kasutas niisutuskanaleid. Nende niisutussüsteemid toitsid 1300 pKr suurimat edela piirkonda. 7.–14. sajandil ehitati ja hooldati ulatuslikke niisutussüsteeme madalate soode aladel ja Gila jõe ääres, mis võistlesid Vana-Egiptuse ja Vana-Hiina süsteemide keerukusega. Hohokam kultuuris kasvatati näiteks puuvilla, tubakat, maisi, ube ja kabatšokke.[8]
