Naisesaagimine on mustkunstitrikk, mille eesmärk on luua illusioon pooleks saetud elavast inimesest.
Mustkunstnik palub oma abilisel (tavaliselt naisterahval, harva meesterahval) kasti pikali heita. Seejärel sulgeb mustkunstnik kasti ja saeb selle pooleks. Ta eraldab kastipooled ja publikule jääb mulje, et naine saeti pooleks. Mõne aja pärast asetab mustkunstnik kastipooled tagasi kokku ja naine astub kastist tervena välja.
Ajaloost
Tänaseni vaieldakse saagimisillusiooni päritolu üle. Osa allikaid väidab, et esimene, kes sellega hakkama sai, oli 1809. aastal paavstPius VII-le esinenud Itaalia mustkunstnik Torrini. Tõenäoliselt on see siiski kuulsa prantsuse mustkunstniku Jean Eugène Robert-Houdini kirjanduslik väljamõeldis, kes kirjeldas oma 1858. aastal kirjutatud mälestusteraamatus "Memoirs" saagimisillusiooni, mille viis läbi mustkunstnik nimega Torrini. Teise versiooni järgi astuti taolise etteastega üles juba vanas Egiptuses, kuid ka see pole kinnitust leidnud.
On kindlalt teada see, et aastal 1920 esines mustkunstnik P. T. Selbit oma illusiooniga "Naisest läbi saagimine". See trikk oli pisut erinev tänapäevastest versioonidest, sest naine oli täielikult kastis sees.
Järgmisel aastal täiustas Poola päritolu Ameerika Ühendriikide mustkunstnik Horace Goldin illusiooni nii, et naise pea ja jalalabad paistsid kastide otstest.
Meetodid ja variatsioonid
On palju mooduseid, kuidas naist pooleks saagida. Neist tuntumad on Selbiti ja Goldini variant.
Selbiti variant
Mustkunstnik kutsub publiku seast mitu vabatahtlikku etteastest osa võtma. Ühel oma naisassistendil palub ta lühikeste jalgadega lauale istuda. Naise jalad seotakse kinni spetsiaalsete jalarihmadega, mille küljes on pikk ja tugev nöör. Kui sellega on hakkama saadud, võtab mustkunstnik nööri otsast kinni, ajab selle läbi lauas oleva augu ja palub vabatahtlikul nöör pingule tõmmata, nii et jalad jäävad ühte otsa. Seejärel laseb mustkunstnik teisel vabatahtlikul panna nööriga rihm ümber esimese kaela. Sellel rihmal on ka kinnitused käte jaoks. Kui naine on korralikult rihmadega kammitsetud, paneb mustkunstnik nööri läbi seekord laua teises otsas asuva augu ja palub vabatahtlikul nöör tasapisi pingule tõmmata. Nüüd lebab naine laual kinniseotuna. Siis toovad mustkunstniku ülejäänud assistendid kaks põhja ja ühe otsata kasti, mis asetatakse naise peale. Sel ajal on naine publiku silme eest varjatud. Ta meenutab kahele eelmisele vabatahtlikule, et nad hoiaksid nööre pingul, ja palub endale appi kolmanda vabatahtliku. Mustkunstnik võtab pika sae, mille ühe poole annab ta kolmandale vabatahtlikule ja teisest haarab ise ning nad hakkavad kastist läbi saagima. Nad saevad rahulikult läbi kasti kuni lõpuni. Publik arvab, et nad on saaginud läbi kastis lebava naise. Kui mustkunstnik ja vabatahtlik on saagimise lõpetanud, võtab mustkunstnik sae kastist välja, palub oma abilistel kastid eemaldada ja publiku imestuseks on naine ikka ühes tükis. Naine päästetakse kammitsatest vabaks ja illusioon on lõppenud.
