Nõges

Nõges
	; Kõrvenõges Urtica dioica
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Roosilaadsed Rosales;
Sugukond	Nõgeselised Urticaceae;
Perekond	Nõges Urtica;

See artikkel räägib taimeperekonnast; perekonnanime kohta vaata artiklit Nõges (perekonnanimi)

Nõges (Urtica L.) on nõgeseliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 30–45 liiki.

Levila

Perekond on levinud kõikjal maailmas, kuid põhiliselt parasvöötmes. Nad on peamiselt mitmeaastased, mõned ka üheaastased rohttaimed, mõned ka põõsad.

Kasutamine

Kuigi nõgeste kõrvekarvadega kaetud värsked lehed ja varred põhjustavad kõrvetust ja löövet, ei ole selles enamiku nõgeseliikide puhul midagi tõsist, mis arstiabi nõuaks. Mõned liigid on koguni täiesti ohutud ja neid saab pärast aurutamist süüa nagu salatit.

Rahvameditsiinis, toiduks ja muuks otstarbeks kasutatakse põhiliselt kõrvenõgest. Teiste nõgeseliikide vastavad omadused on läbi uurimata; pole põhjust eeldada, et need on tingimata samasugused kui kõrvenõgesel.

Klorofülli saab toota küll mis tahes taimedest, kuid toiduainete-, farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses toodetakse klorofülli harilikult nõgestest.

Mütoloogia

Kui püha Benedictust kiusasid patused mõtted ilusast naisest, viskus ta nendest vabanemiseks alasti nõgesepuhmasse.

Hans Christian Anderseni muinasjutus "Metsluiged" õmbles peategelane oma vendade päästmiseks nõgestest särgid, igaühele ühe.

Liigid

Eestis on levinud kaks liiki:

Urtica urens – raudnõges
Urtica dioica – kõrvenõges

Kõige levinum liik perekonnas on kõrvenõges. Minevikus on kirjeldatud üle saja nõgeseliigi, aga tänapäeval peetakse enamikku neist kõrvenõgese alamliikideks või teisenditeks. Ka iseseisvatest liikidest on enamik üsna kõrvenõgese moodi.