Müncheni ülikool

Müncheni ülikooli pitsat

Müncheni ülikool (ka Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikool; saksa keeles Ludwig-Maximilians-Universität München lõhidalt LMU München) on ülikool Saksamaal Münchenis.

Selle ülikooli asutas 1472. aastal Ingolstadtis Baieri hertsog Ludwig IX ja esialgu tunti seda Ingolstadti ülikoolina.^[1]

Baieri kuurvürst Maximilian Joseph viis 1800 ülikooli Ingolstadtist üle Landshuti, kuna Ingolstadti ähvardasid prantslased.

1826 viis Baieri kuningas Ludwig I ülikooli üle Münchenisse. Ühtlasi nimetati ülikool Ludwigi ja tema isa järgi ümber Ludwigi ja Maximiliani ülikooliks.

19. sajandil peeti Müncheni ülikooli üheks Euroopa kõige mainekamaks ülikooliks. 1903. aastal lubati naistel ülikooli astuda ja 1918. aastal sai Adele Hartmannist esimene naine Saksamaal, kes oli kaitsnud doktoriväitekirja ja saanud doktorikraadi. Samal aastal oli üliõpilaste seas naisi juba 18%.

Ülikooliga on tihedalt seotud 34 Nobeli auhinna laureaati, nende seas Wilhelm Röntgen, Max Planck, Werner Heisenberg, Otto Hahn ja Thomas Mann. Nobelistide arvult on Müncheni ülikool maailmas 13. kohal. Johannes Paulus II oli nii ülikooli tudeng kui ka professor.

Tänapäeval on Müncheni ülikool üliõpilaste arvult Saksamaa teine ülikool, sest 2009/2010. aasta talvesemestril oli seal 45 539 üliõpilast. Nendest esmakursuslasi oli 7801 ja välismaalasi 6743 ehk peaaegu 15% üliõpilastest. Ülikooli rahastati 2008. aastal 458,8 miljoni euroga, aga kui sinna juurde arvata ülikooli haigla, siis küündib summa juba miljardi euroni.

Vaata ka

• Universität der Bundeswehr München

Viited

1. "Juni 1472, Geschichte der LMU". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuni 2019. Vaadatud 13. oktoobril 2019.