Ungari alad 1480. aastalMátyás I vallutused läänes, 1490. aastaks
Mátyás Hunyadi valitsemisaeg oli Ungari kuningriigi kuldaeg. Tema hüüdnimi oli Mátyás Õiglane. Ta parandas veelgi Ungari majandust ja kasutas nutikat diplomaatiat sõjaliste toimingute asemel, kui vähegi võimalik.
Pärast Böömi kuninga (1458–1471) Jiří Poděbradyst surma 1471. aastal valiti Böömimaa troonile Poola kuninga ja Leedu suurvürstiKazimierz IV poeg Ulászló II (Vladislav II). Et Böömimaa trooni taotles ka Ungari kuningas Mátyás, siis puhkes Ungari ja Böömimaa vahel sõda ning Mátyás okupeeris enamuse Määrimaast. Ungari kuningas kandis sellest ajast Böömi kuninga tiitlit.
Aastal 1479 hävitas Mátyási loodud Ungari must armeePal Kinizsi juhtimisel Osmanite ja Valahhia väed Leivavälja lahingus. Ungari väed hävitasid oma vaenlasi peaaegu iga kord, kui Mátyás kuningas oli. Mátyás ei alustanud sõda, kui see ei olnud vajalik.
1485. aastal, eesmärgiga piirata Saksa-Rooma riigi mõju ja Habsburgide sekkumist Ungari asjadesse, vallutas ta Saksa-Rooma keisriltFriedrich III-lt ja okupeeris ta Viini 5 aastaks, kus asus tema residentsiks kuni surmani.
Mátyás Hunyadi on üks neist, kellele on omistatud algselt pilkav lause: "Bella gerant alii at tu felix Austria nube" ("Teised sõdigu, aga sina, õnnelik Austria, abiellu"). Sellega peeti silmas, et 15.–16. sajandil laienesid Habsburgide valdused pigem soodsate abielutehingute kui võidukate sõdade abil. Üks tema peamisi oponente oli Saksa-Rooma keiserFriedrich III. 1485. aastal vallutas ta sõjas keisriga Viini, mis oli järgnevalt tema residentsiks kuni surmani.
Ta sõdis edukalt ka Osmanite riigiga ning toetas kultuuri ja teaduse arengut. 1490. aastal surigi Mátyás pärijateta ning pärast tema surma sai Ungari kuningaks (1490–1516) Ulaszló IIJagelloonide dünastiast. Ta valis oma põhiresidentsiks Buda linna.
