Firefoxi projekt algas 2002. aastal Mozilla internetikomplekti eksperimentaalse haruna. Selle autorid olid Dave Hyatt ja Blake Ross, kes uskusid, et Mozilla kui veebibrauser suudab vastata Netscape'i ärinõuetele ja vältida teiste tarkvaraarendajate poolt oma tarkvarale lisatud mõttetuid lisavahendeid. Selleks, et võidelda Mozilla Suite'i väidetava liigse mahuga, lõid nad iseseisva brauseri. See osutus edukaks ja 3. aprillil2003 teatas Mozilla, et edaspidi keskenduvad nad Mozilla Suite'i asemel Firefoxile ja Mozilla Thunderbirdile.
Firefoxi projekt tegi läbi kaks nimemuutust. Esialgu kandis see nime Phoenix, kuid see oli vaja ära muuta probleemide tekkimise tõttu ettevõttega Phoenix Technologies. Järgmine nimi oli Firebird, kuid see tekitas teise vaba tarkvaraprojekti, andmebaasiserveri Firebird aktiivse protesti. 9. veebruaril2004 sai Firebirdist ametlikult Firefox. Seda sõna lühendatakse sageli FF, kuid Mozilla ise eelistab lühendeid Fx ja fx.
Esimese seitsme versiooni (0.1–0.7) koodnimed pärinesid California linnadelt, järgmised kaks (0.8 ja 0.9) Uus-Meremaa asulatelt. Versioon 1.0 kandis "keelatud" koodnime Phoenix, seekord Arizona linna järgi.
Esimene Mozilla Firefox-i nime kandev väljalase kandis versiooninumbrit 0.8. Esimese stabiilse versiooni 1.0 avalikustamise ajaks 9. novembril 2004 oli Firefox tõlgitud 31 keelde.[3] Esimese 99 päeva jooksul laaditi Firefox 1.0 alla 25 miljonit korda.[4]
Pärast hulka stabiilsuse ja turvalisuse vigade parandusi avalikustati Firefox 1.5 koodnimega Deer Park 29. novembril2005. 200 miljoni allalaadimise piir ületati 31. juulil2006.[5] Versioon 2.0 koodnimega Bon Echo lasti välja 24. oktoobril 2006.
17. juunil2008 ilmus Firefoxi versioon 3.0 koodnimega Gran Paradiso, mille puhul korraldas Mozilla Corporation allalaadimise päeva.[6] Esimese 24 tunni jooksul laaditi Firefoxi alla üle 8 miljoni korra, sealhulgas Eestist üle 11 000 korra. Sellega püstitas Mozilla Firefox Guinnessi rekordi.[7]3. novembril 2008 ületas Firefox 700 miljoni allalaadimise piiri[8] ja 2009. aasta märtsi seisuga on brauser saadaval enam kui 60 keeles.[9]
Osakaal
Veebibrauserite kasutatavus maailmas StatCounteri andmetel
Olles oma populaarsust pidevalt suurendanud, oli Firefoxil 2006. aasta oktoobri seisuga Mozilla asepresidendi Christopher Beardi hinnangul kokku 70–80 miljonit kasutajat[10] ja Firefoxi kasutas 12,97% kõigist Interneti-külastajatest. 2008. aasta veebruari seisuga oli Firefoxil 140 miljonit kasutajat[11] ja 2009. aasta veebruariks oli Firefoxil juba 21,77%-ne osakaal.[12] Kogu 2008. aasta jooksul kasvatas Firefox oma osakaalu 4,3% võrra.
Novembris 2011 möödus Firefoxist Google Chrome. Firefox oli 25,23%-ga kolmandal kohal.[13]
Eestis
Prantsuse uuringufirma XiTi andmetel oli Mozilla Firefoxi osakaal Eestis 2006. aasta aprillis 24%. 2008. aasta märtsi seisuga kasutas Firefoxi 37,2% Eesti Interneti-külastajatest.[14] 2009. aasta märtsis sai Firefox Eestis Internet Explorerist populaarsemaks ja sama aasta lõpuks kasutas peaaegu 50% kohalikke inimesi Firefoxi. Seejärel on Firefoxi populaarsus Google Chrome'i kasuks mõnevõrra vähenenud ja 2011. aasta veebruari seisuga oli Firefoxi osakaal Eestis 44,45%.[15]
Eestindamine
Silmapaistvale järjele jõuti Firefoxi tõlkimisega 2006. aasta lõpul. 29. detsembrist 2006 sai Mozilla tarkvara lisade ametlikult veebilehelt alla laadida eesti keele paketti.[16] Alates 12. novembril 2008 avalikustatud Firefoxi versioonist 3.0.4 oli lokalisatsioon Firefoxi veebilehel eestikeelsena testimisjärgus allalaaditav.[17] Alates 2009. aasta algusest on osa Firefoxi veebilehest eesti keeles ja alates versiooni 3.0.7 väljalaskest 4. märtsil2009 on Firefox ametlikult täielikult lokaliseerituna allalaaditav.[18]
Firefoxi lisad (addons) on väikesed programmid, mis tekitavad Firefoxile lisavõimalusi. Lisasid programmeerivad vabatahtlikud tasuta, kuid nende tööd saab annetustega toetada. Lisade otsimine ja installeerimine on lihtne, kuigi neid on tuhandeid. Lisade otsing on brauserisse sisse ehitatud (menüüTools/addons). Lisasid saab otsida ka Firefoxi saidilt .[19] Firefox saab ise aru, kas paigaldatav lisa sobib töötava Firefoxi versiooniga või ei, sest kõik lisad on tähistatud ja testitud Firefoxi versioonide kaupa.
Lisade abil saab kujundust muuta, lisada õigekirjakontrolli, muuta Firefoxi võrguparameetreid, transportida faile, hallata järjehoidjaid, kuvada uudisevooge, kuvada veebisaitide dünaamilist teavet ja nii edasi. Üks tuntuim Firefoxi lisa on Adblock Plus, mis kõrvaldab veebilehtedelt reklaambännereid. Huvitav on lisa, millega oma Gmaili konto muuta failiarhiiviks.
.svg)
