Mormoonlus on usuliikumine, mis sai alguse 1830. aastal Joseph Smithist. Liikumist teatakse ka kui Viimse Aja Pühade liikumine ja selle liikmeid kui Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ja Viimsepäeva Pühakud.[1] Hüüdnime mormoonid said nad sellepärast, et nad usuvad Mormoni raamatusse ning kirikut Joseph Smithi 1830. aastal rajatud kirikut nimetatakse ametlikult Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuks.[2]
Tänapäeval on suurem osa mormoonidest koondunud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse, millel on umbes 14,1 miljonit liiget üle maailma. Selle organisatsiooni kõrval eksisteerib ka arvukalt väiksemaid mormoonide kirikuid ja ühendusi, mille õpetused võivad üksteisest lahkneda, mis muudab mormoonide uskumuste kirjeldamise keeruliseks.
Mormoonide üheks eripäraks võib pidada usku Mormoni raamatusse kui pühakirja, mida käsitletakse Piibli kõrval teise tunnistusena Jeesus Kristusest. Raamatu avaldas 1830. aastal Joseph Smith, olles selle väidetavalt jumaliku ilmutuse ja tarkuse abil tõlkinud "täiendatud egiptuse hieroglüüfkirjast", mis on graveeritud iidsetele kuldplaatidele. Kokku on mormoonidel 4 pühakirja: Piibel (inglise keeles on mormoonidel eri versioon), Mormoni raamat, Õpetus ja lepingud (Doctrine and Covenants) ja Kallihinnaline pärl (The Pearl of Great Price).
Üks kõige enam mormoonidega seostatud kombeid on polügaamia (täpsemalt mitmenaisepidamine ehk polügüünia), kuid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik loobus ametlikult sellest juba 1890. aastal. Mitmed väiksemad fundamentalistlikud mormoonide ühendused jätkavad riiklikke seadusi sesites vastu mitmenaisepidamise praktiseerimisest.
Erinevalt kristlikest kirikutest usuvad mormoonid jätkuvasse ilmutusse. Väidetavalt üritab nende kiriklik struktuur jäljendada algkiriku ülesehitust: kirikut juhib maapealne elav prohvet, samuti on olemas kaksteist apostlit ja seitsmekümned.
Mormoonlus on levinuim usk Utah' (68% osariigi rahvastikust) ja Idaho (26,35%) osariigis.
Uskumised
Mormoonid ei usu kolmainsusesse nagu traditsioonilised kristlased. Nad usuvad, et Taevane Isa, Jeesus Kristus ja Püha Vaim on erinevad olendid, kes töötavad koos ja kellel on sama eesmärk. See uskumine näidatakse esimesest usuartiklist, mille Joseph Smith kirjutas.
1842. aastal Joseph Smith kirjutas 13 usuartiklit, mis näitavad tähtsaid põhimõtteid, millesse mormoonid usuvad.[3]
1. Me usume Jumalasse, Igavesse Isasse, ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ning Pühasse Vaimu.
2. Me usume, et inimesi karistatakse nende endi pattude ja mitte Aadama üleastumise eest.
3. Me usume, et Kristuse lepituse läbi võib saada päästetud kogu inimkond, kui ta kuuletub evangeeliumi seadustele ja talitustele.
4. Me usume, et evangeeliumi esimesed põhimõtted ja talitused on: esiteks usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse, teiseks meeleparandus, kolmandaks ristimine vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks, neljandaks Püha Vaimu anni andmine käte pea peale panemise teel.
5. Me usume, et selleks, et jutlustada evangeeliumi ja sooritada selle talitusi, peab inimene olema kutsutud Jumala poolt prohvetliku kuulutamise ja käte pealepanemisega nende poolt, kes on selleks volitatud.
6. Me usume samasse organisatsiooni, mis oli algkirikus, nimelt apostlid, prohvetid, karjased, õpetajad, evangeeliumi kuulutajad ja nii edasi.
7. Me usume keelte, prohvetliku kuulutamise, ilmutuste, nägemuste, tervekstegemise, keelte tõlgitsemise ja teistesse andidesse.
8. Me usume, et Piibel on Jumala sõna sel määral, kui see on tõlgitud õigesti; me usume samuti, et Mormoni Raamat on Jumala sõna.
9. Me usume kõike, mida Jumal on ilmutanud, kõike, mida Ta ilmutab praegu, ja me usume, et Ta ilmutab veel palju suuri ja tähtsaid Jumala kuningriiki puutuvaid asju.
10. Me usume tegelikku Iisraeli kogumisse ja kümne suguharu taastamisse; et Siion (Uus Jeruusalemm) ehitatakse Ameerika mandrile; et Kristus saab isiklikult valitsema maa peal ja et maa uuendatakse ning saab paradiisliku hiilguse.
11. Me nõuame õigust kummardada Kõigevägevamat Jumalat meie oma südametunnistuse järgi ja lubame sama õiguse kõikidele inimestele, kummardagu nad kuidas, kus või mida nad soovivad.
12. Me usume, et tuleb olla alluvad kuningatele, presidentidele, valitsejatele ja võimukandjatele, kuuletudes seadustele neid austades ja toetades.
13. Me usume, et tuleb olla ausad, ustavad, kõlbeliselt puhtad, heatahtlikud, vooruslikud ja teha head kõikidele inimestele; tõesti, me võime öelda, et me järgime Pauluse manitsust – me usume kõigesse, me loodame kõike, me oleme talunud palju ja loodame, et me oleme võimelised taluma kõike. Kui on midagi vooruslikku, armast või märkimis- või kiiduväärset, siis me püüdleme kõige selle poole.
