See artikkel räägib rahvast; 13. sajandil eksisteerinud mongolite riigi kohta vaata artiklit Mongolite riik; Sergei Bodrovi filmi kohta vaata artiklit Mongol (film)
Mongolid (endanimetus Монгол) on tänapäeva Mongoolias, Hiinas ja Venemaal elav rahvas. Mongoli päritolu inimesi on neis riikides kokku ligikaudu 11 miljonit.
2000. aastal loendati Hiina Rahvavabariigis 5,8 miljonit mongolit. Samas loendati 1992. aastal Hiinas vaid 3,6 miljonit mongolit. Enamik neist elab Sise-Mongoolia autonoomses piirkonnas või Liaoningi provintsis, vähemal määral ka lähedastes provintsides.
Venemaal kuuluvad idamongolite hulka burjaadid. Läänemongolide seas on Vene Altais elavad oiraadid ning Kaspia põhjakaldal asetsevad kalmõkid, kes moodustavad 53,3% Kalmõkkia autonoomse piirkonna asukaist. Ka tõva ja altai rahvad on mongolitele kultuuriliselt lähedased, ent kõnelevad turgi keeli. Kokku on neid umbkaudu 1 miljon inimest.
Termin mongolid ilmus kroonikaisse esimest korda 8. sajandil, Hiina Tangi dünastia ajal, tähistades üht Shiwei hõimu. Uuesti kerkis see esile 11. sajandi lõpul Khitani valitsusajal. Pärast Liao dünastia langust 1125. aastal sai mongoleist stepi juhtiv hõim, kel oli võim ka Põhja-Hiina üle. Sõjad Jini dünastia ja tatarlastega nõrgestasid neid siiski suuresti. 13. sajandil sai sõnast mongolid üldnimetus suure rühma mongoli ja pooleldi turgi hõimude kohta, kes olid ühendatud Tšingis-khaani võimu alla. Mongolid jätkasid vallutusi ning lõid Mongoli impeeriumi, maailma suurima riigi.