Mobiilirakenduste arendamine on informaatika valdkonna protsess, mis hõlmab mobiilseadmete ja nutitelefonide kasutajasõbralike rakenduste kavandamist, programmeerimist ja testimist. Eesmärk on luua rakendus, mida kasutajad saavad alla laadida või on juurdepääs internetist. Rakendusi arendatakse mitmele erinevale operatsioonisüsteemile, neist kaks populaarsemat platvormi on iOS ja Android.[1]
Mobiilirakenduste põhialused
Kasutajaliides ja kasutajakogemus (UI/UX)
Kasutajaliidese ja -kogemuse disain on oluline osa mobiilirakenduste arendamisest. Rakenduse kasutamine peab olema intuitiivne, kasutajasõbralik ning järgima platvormi disainipõhimõtteid. Jälgima peab, et vaadete vaheline navigatsioon oleks lihtne, rakenduse disain ühtlane ning visuaalselt nägus ja tekst loetav ehk hea kontrastiga.[2]
Veebidisaini tehnikad
Adaptiivne veebidisain (AWD) on arendusviis, kus veebilehte kohandatakse erinevatele ekraani suurustele ning arvestatakse ka seadme tehniliste võimetega. Sel eesmärgil säilitatakse sisu loetavus ja konteksti sobivus, tagades optimaalse kasutuskogemuse erinevate seadmete ja platvormide puhul.[3]
Reageeriv veebidisain (RWD) on lähenemine, mis võimaldab kuvada sama kujundust mitmele erineva ekraani suurusega seadmele. RWD rakendab erinevaid stiile veebilehtedele olenevalt ekraani mõõtmetest, optimeerides kujundust antud seadmele sobivaks. Selle tehnika komponentideks on paindlikud pildid ja meediapäringud, mille mõõtmeid määravad suhtelised ühikud, näiteks protsendid ja ems, et elemendid ei oleks kuvatud konteinerist väljaspool.[4]
Eraldi mobiilileht on iseseisev mobiilsete seadmete jaoks loodud veebileht ning see on levinud praktika alates 2007. aastast, kui nutitelefonide populaarsus kasvas. Mobiililehtedel on eraldi URL (m. või mobile.) ning tavaliselt nende sisu erineb täisversioonist. Mobiililehtede peamised eelised on parem jõudlus, nutiseadmele kohandatud navigeerimine ning telefoni sensoritega seotud funktsioonid. Negatiivsest küljest muudab see otsingumootori optimeerimise keerukamaks, mobiililehe ja tavaversiooni vahel liikumine suurendab veebilehe laadimisaega ning nende sisud erinevad.[4]
Andmete haldamine ja sünkroonimine
Andmete tõhus haldamine ja nende sünkroonimine on oluline osa mobiilirakenduste arendamises. Andmesünkroonimist toimub mobiilseadmete, arvutite, teenusepakkujate vahel ja teiste lähedal asuvate seadmete vahel. See tagab informatsiooni ühildumise ja uuendamise seadmete vahel.[5]
Platvormid ja tehnoloogiad
Operatsioonisüsteemipõhine arendamine
Kohaliku rakenduse arendamine on meetod, kus mobiilirakendus arendatakse kindlale operatsioonisüsteemile, kasutades liideseid ja programmeerimiskeeli, mida spetsiifiline operatsioonisüsteem toetab. Androidi puhul on toetatud programmeerimiskeeled Java ja Kotlin ning Apple'i puhul Swift ja Objective-C.[6]
Androidi rakenduste arendamine
Android Studio on ametlik integreeritud arenduskeskkond (IDE) Androidi rakenduste loomiseks. See põhineb IntelliJ IDEA tarkvaral ning sisaldab veel mitmeid tööriistu, sealhulgas emulaatorit, mis võimaldab arendajatel testida rakendust erinevatel Androidi versioonidel, emuleerides reaalajas muudatusi. Lisaks on Google Cloud Platformi tugi, mis lihtsustab Google Cloud Messagingi ja App Engine'i integreerimist.[7]
Java on traditsiooniline programmeerimiskeel Androidi rakenduste kirjutamiseks. Hiljuti on lisandunud ka Kotlin, mis on ametlikult toetatud Google'i poolt ja pakub kaasaegsemaid omadusi kui Java. Üle 50% Androidi arendajatest kasutavad Kotlini rakenduste loomiseks ja umbes 30% Javat.[8]
Android SDK (Software Development Kit) Android SDK sisaldab arendusvahendeid ja rakendusliideseid Androidi platvormiga suhtlemiseks. See hõlmab erinevaid API-sid ja tööriistu, mis on vajalikud rakenduste arendamiseks.[9]
Gradle Build System on ehitussüsteem, mida kasutatakse Androidi rakenduste kompileerimiseks ja ehitamiseks. See võimaldab tõhusat sõltuvuste haldamist ja projekti konfigureerimist.[10]
iOS-i rakenduste arendamine
Xcode on Apple'i integreeritud arenduskeskkond (IDE), mis on mõeldud rakenduste ja kasutajaliideste arendamiseks kõigile Apple'i platvormidele. See on Apple’i kasutajatele tasuta, pakkudes kasutajale disaini ja arendamise tööriistu.[11]
Swift on Apple'i loodud programmeerimiskeel iOS-i, macOS-i, watchOS-i ja tvOS-i rakenduste jaoks. Enne seda põhiliselt kasutati Objective-C.[12]
iOS SDK (Software Development Kit) sisaldab kõiki vajalikke tööriistu ja raamistikke iOS-i rakenduste arendamiseks.[13]
Platvormideülene rakenduse arendamine
Platvormideülene mobiiliarendus on lähenemisviis, kus loodud rakendus ühildub mitme operatsioonisüsteemiga kasutades sama koodibaasi. See muudab arendusaega lühemaks, sest sama komponenti ei ole vaja luua mitmel korral.[14]
React Native on Meta Platforms, Inc. poolt loodud JavaScripti teek, mis muudab Androidi ja iOS mobiilirakenduste arendamise lihtsaks, kasutades ühte koodibaasi. See võimaldab kirjutada koodi JavaScripti ja Reacti abil, ühendades mõlemad platvormid ning vähendades seeläbi arendamise keerukust ja ajakulu.[15]
Flutter on Google'i loodud avatud lähtekoodiga kasutajaliidese raamistik, mis võimaldab mobiilirakenduste loomist. Flutter võimaldab arendajatel arendada rakendusi mitmele platvormil, sealhulgas mobiilseadmetele, veebile ja töölauale, kasutades ühte koodibaasi.[16] Flutter kasutab programmeerimiskeelt Dart, mis on loodud Google'i poolt, eesmärgiga tagada rakenduste kiire toimimine igal platvormil.[17]
Tulevikusuunad ja trendid
5G mõju: kiirem internetiühendus tagab lühemad ooteajad ning suurendab ühenduste stabiilsust.[18]
Tehisintellekt ja masinõpe rakendustes: selle peamine eesmärk on lahendada igapäevaseid kasutajate probleeme rakendades mobiiltelefonidelt kogutud andmeid, mis suurendab kasutaja kaasatust. Mobiilirakenduste arendamisel kasutatakse mitmeid tehisintellekti aspekte, sealhulgas otsingumootori optimeerimist, automatiseerimise taseme suurendamist protsessides, automatiseeritud loogilist mõtlemist ja vastusfunktsiooni, isikupärastatud kasutajakogemust, reaalajas tõlget, juturoboteid ning turvalisuse suurendamist näotuvastuse abil.[19]
Viited
