Mikkeli |
---|
|
soome Mikkeli |
rootsi Sankt Michel |
|
|
Pindala: 3230 km² (2023)[1] |
Elanikke: 51 919 (31.12.2023)[2] |
Rahvastikutihedus: 16,1 in/km² |
|
|
Mikkeli (rootsi keeles Sankt Michel) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Ida-Soome lääni Lõuna-Savo maakonnas.
Mikkeli linnas elab 54 686 inimest (seisuga 31. jaanuar 2014), kellest umbes 34 000 elab keskuses Mikkelis[viide?]. Mikkeli linna pindala on 3229,56 ruutkilomeetrit, sellest veepindala 680,49 ruutkilomeetrit on vesi. Mikkeli rahvastiku tihedus on umbes 21,5 inimest ruutkilomeetri kohta.
Tihedamalt asustatud alad on Mikkeli ning sellega kokku kasvanud Rantakylä ja Moisio-Tuukkala, samuti Anttola, Ristiina ja Asemankylä.
Mikkelis asus Teise maailmasõja ajal Soome Kaitseväe peastaap. Seetõttu on linna vapil kaks marssalikeppi ja linn sai Soome Vabadusristi.
Mikkeli linn on peaaegu täielikult soomekeelne (ainult 0,15% Mikkeli elanikest räägib emakeelena rootsi keelt).
Haldusajalugu
Mikkeli linnaga on liidetud Anttola vald ja Mikkeli vald 1. jaanuaril 2001.
1. jaanuaril 2013 liideti linnaga Suomenniemi vald ja Ristiina vald. 1. jaanuaril 2007 liideti linnaga Haukivuori vald.
Linnast
Mikkeli asub umbes 500 meetri kaugusel Saimaa järvest. Linnas ja selle lähiümbruses on palju järvi. Linna idaosas asuvad järved kuuluvad Vuoksi jõe vesikonda. Linna idaosa ulatub Puula järveni, mis kuulub Kymijoki jõe vesikonda. Linna keskus on ehitatud ümber turuplatsi, kus turgu peetakse ka tänapäeval.
Naisvuori mäel asub vaatetorn, mida saab väikese tasuga külastada. Torn ehitati sõja ajal vaatetorniks ja seal asus ka sõjaväe raadioside saatja.
Mikkelil on oma Mikkeli (teenindab riigisiseseid lende), raudteejaam ja kontserdimaja. Kontserdimaja on maailmaklassitasemega ja see ehitati 1988. aastal linna 150. aastapäevaks. Kontserdimajas tegutseb Mikkeli linnaorkester ja seda kasutatakse ka Mikkeli rahvusvahelise muusikafestivali pealavana. Festival meelitab igal aastal muusikuid ja pealtvaatajaid kogu Euroopast.
Dinosaurusteemaline lõbustuspark Visulahti asub Mikkelis.
Linna suurim tööandja on Mikkeli Rakenduskõrgkool, kus töötab umbes 1300 inimest.
Mikkeli on ka populaarne kuurort.
Ajalugu
Vanim kirjalik ülestähendus asustusest praeguses Mikkeli piirkonnas on aastast 1323, kui Nöteborgi rahulepinguga läks Savilahti kirikupiirkond Novgorodilt Rootsile. Mikkeli sai praeguse nime 16. sajandi alguses peaingel Miikaeli järgi.
Mikkeli sai linnaõigused 1838. aastal ja Mikkeli provintsivalitsus kolis 1843. aastal Heinolast Mikkelisse. 1918. aastal Soome kodusõja ajal asus Mikkelis valgete vägede staap. Mikkeli oli sel ajal põllumajanduspiirkond ja valgete poolel. Piirkonnas asunud Vene garnison pooldas punaseid. Mantyharju rongijaama juures, mis asub umbes 20 km linnast lõunas, peeti maha lahing ja valged kaitsesid linna edukalt. Kouvolast tulnud punaste jõud tõrjuti tagasi.
Talvesõjas ja Jätkusõjas paiknes linnas Soome armee peastaap. Peastaap asus kohalikus põhikoolis ja seal asub tänapäeval väike Peakorteri muuseum (Päämajamuseo). Kuna linnas asus soomlaste peastaap langes linn tugeva pommitamise alla. Linnas ei olnud ühtegi kõrghoonet ja kahjustused parandati kiiresti. Arhitektuuriliselt pole sõjaeelsest linnast midagi säilinud.
Viited
Välislingid
|
---|
Praegused vallad |
|
|
Endised vallad |
|
---|