Marion Piisang (18. mai 1953 Tallinn – 9. september 2016) oli eesti spordipedagoog ja kergejõustiklane.[1]
Elulugu
Ta lõpetas 1971. aastal Tallinna 46. Keskkooli ja 1975. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi, kus õppis kehakultuuri; sporditeaduse magister (1993, Tallinna Pedagoogikaülikool), väitekiri "13- ja 15-aastaste Eesti kooliõpilaste kehalised võimed".
Ta alustas kergejõustikutreeninguid 1966. aastal Kalevi kergejõustikukoolis Harry Aumere juhendamisel. Ta on tulnud Eesti meistriks 100 meetri jooksus, 200 meetri jooksus ja sisemeistrivõistlustel 60 meetri jooksus; takistusjooksudes on ta tulnud kolmekordseks Eesti meistriks. Ta on võistelnud 11 korda Eesti koondises.
Ta oli 1975–1987 TPedI/TPÜ kehalise kasvatuse kateedri õpetaja ja vanemõpetaja, 1987–1996 TPÜ võimlemise lektoraadi assistent, 1996–1998 dotsent, 1997–1999 ka kehakultuuriteaduskonna prodekaan, 1998[küsitav]–2016 TPÜ/TLÜ spordipedagoogika õppetooli lektor. Ta on õpetanud spordipedagoogikat, kehalise kasvatuse didaktikat, spordiajalugu; koostanud õppe- ja metoodikavahendeid.[1]
Teadustöö
Uurimisvaldkond: laste ja noorukite kehalised võimed ja sportimisaktiivsus. 10 teadustrükist.[1]
Isiklikku
Tema ema oli kergejõustiklane Eugenia Piisang (1926–2015), isa kergejõustiklane ja spordiajakirjanik Eugen Piisang (1917–2003); vend Erkki Piisang on pedagoog ja haridusjuht.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
Teoseid
- Esiõpetus: eesmärgid ja õppesisu (kaasautor). Tallinn, 1993
- Kehalisi harjutusi koolieelikutele. Tallinn, 1999
- Eesti kooliõpilaste kehaline aktiivsus ja tervisehinnangud (kaasautor M. Roosalu). // Haigestumist ja tervenemist soodustavad psühhosotsiaalsed tegurid. Tallinn, 1999
- Kehaline kasvatus (kaasautor). Tallinn, 2003
- Laste kehaline aktiivsus (kaasautor P. Kaldmäe). // Tervise edendus lasteaias. Tartu, 2003
- Õpilaste spordiharrastuse struktuurist (kaasautor). // Teadus, sport, meditsiin. Tartu, 2004.
Kirjandus
