Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised (inglise keeles First-past-the-post) on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei (või isikuvalimise puhul isik) saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata. Süsteemi kutsutakse ka võitja-võtab-kõik süsteemiks (ingl winner takes it all)
Tuntuim enamusvalimistel valitav ametikoht on USA president.
Enamusvalimiste korral annavad poliitilises elus tooni kaks-kolm suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib ühesuguste eesmärkidega erakondi ühinema. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis ka absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse.
Enamusvalimised võivad olla ka kahevoorulised. Kui esimeses voorus keegi absoluutset häälteenamust ei kogu, siis piisab teises voorus suhtelisest häälteenamusest. Kui valitakse ühte isikut ühemandaadilisest ringkonnast, toimub teine voor tavaliselt kahe edukama kandidaadi vahel. Niisugust süsteemi kasutatakse Prantsuse Rahvuskogu ja presidendi valimistel (ka Leedu president ja pool seimist valitakse sel viisil). Kui on tegemist mitmemandaadilise ringkonna ning kandidaatide nimekirjadega, siis saab kõige rohkem hääli kogunud nimekiri endale kõik selle ringkonna mandaadid.
Majoritaarse valimissüsteemi vastand on võrdeline valimissüsteem.
Murekohad
Madal esindus
Väga suur osa hääli läheb kaduma, kuna ainult kõige rohkem hääli saanu valitakse. Näiteks kui partei A poolt hääletab 43% hääletanutest ja partei B poolt 41%, saab mandaadi partei A. Partei B poolt hääletanud jäävad esinduseta.
Ümberpööratud häälteenamus
Üleriigiliselt enim hääli saanu ei pruugi saada kõige suuremat hulka mandaate. Näiteks kui partei A saab üleriigiliselt 60% häältest, kuid partei ei ole enamikus ringkondades kõige populaarsem, tekib olukord, kus kõige populaarsem partei ei saa enamikku mandaate.
Vaata ka
