Aastatel 2014–2021 oli ta Rootsi rahandusminister ning alates 2021. aastast on ta IMF-i rahandus- ja finantskomitee (IMFC) eesistuja.
4. novembril 2021 valisid Rootsi sotsiaaldemokraadid ta oma uueks esimeheks Stefan Löfveni asemel, kes augustis oli teatanud oma tagasiastumisest. 30. novembril 2021 astus ametisse Anderssoni juhitud sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsus.
Aastatel 1992–1995 oli ta Stockholmi Majandusülikooli juures doktorantuuris. 1994. aasta sügissemestril õppis ta AustriasViinis sotsiaalteadustele orienteeritud instituudis Institut für Höhere Studien (Institute for Advanced Studies) ja 1995. aasta kevadsemestril USAsHarvardi Ülikoolis. Doktoriõpingud jäid lõpetamata.[1]
Karjäär
Andersson astus 1983. aasta sügisel sotsiaaldemokraatide noorteühenduse SSU liikmeks.
Aastatel 1991–1992 juhtis Andersson Stockholmi Majandusülikooli sotsiaaldemokraatlike vaadetega üliõpilaste klubi Socialdemokratiska ekonomklubben (SEK).
1996–1998 tegutses ta peaminister Göran Perssoni kantseleis nõunikuna ja 1998–2004 planeerimisjuhina.[1]
2004–2006 töötas ta juhtival ametikohal rahandusministeeriumis.
Aastatel 2005–2009 oli ta sotsiaaldemokraatliku mõttekojaPolicy Network juhatuse liige.
2007–2009 oli ta sotsiaaldemokraatide tollase juhi Mona Sahlini nõunik.
2009–2012 töötas ta Rootsi maksuameti tegevjuhina.[1]
2012. aasta veebruaris nimetas Stefan Löfven Anderssoni sotsiaaldemokraatide majandusvaldkonna kõneisikuks.
2014. aasta valimistel valiti Andersson Stockholmi lääni valimisringkonnas Riksdagi liikmeks. 2014. aasta 3. oktoobril nimetati Andersson Löfveni valitsuse rahandusministriks.
2020. aasta lõpus valiti Andersson IMFC eesistujaks. Ametiaeg algas 2021. aasta 18. jaanuaril ja kestab kolm aastat. Andersson on üle 12 aasta esimene eurooplasest IMFC eesistuja ja ta on esimene eesistujaks valitud naine. [2][3]
2021. aasta 4. novembril valiti ta Rootsi sotsiaaldemokraatide esimeheks. Ta on Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei teine naissoost juht ja pärast Stefan Löfveni tagasiastumist sai ta 24. novembril 2021 Rootsi esimeseks naissoost peaministriks, kuid astus juba 7 tundi hiljem ametist tagasi. 29. novembril valiti ta taas peaministriks, 30. novembril astus ametisse Anderssoni juhitud sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsus. Löfveni valitsuses sotsiaaldemokraatide koalitsioonipartneriks olnud Roheline Partei otsustas koalitsioonist välja astuda, kuna Rootsi 2022. aasta eelarve oli koostatud opositsioonierakondade poolt. [4]
Ta on abielus Stockholmi Majandusülikooli professoriRichard Fribergiga. Kohtuti õpingute ajal ja abielluti 1997. aastal. Neil on kaks last, poeg ja tütar. [6]