Münsterbergi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond Sileesias. Saksa keeles on hertsogkonna nimi Herzogtum Münsterberg, poola keelesKsięstwo Ziębickie, tšehhi keelesMinstrberské knížectví.
Loodi see iseseisva hertsogkonnana aastal 1321 või 1322; hertsogkond eksisteeris aastani 1742. Selle pealinn oli Münsterbergi linn.
Ajalugu
Piastidest valitsejad
Pärast Henryk IV surma algas Poola alade killustumine. Sileesia aladel haaras võimu Piastide soost Bolko I, kes rajas Münsterbergi linna juurde kindluse. Pärast tema surma aastal 1321 jagunesid tema valdused tema kolme poja vahel.
Bolkole järgnesid Mikołaj ja Bolko III. Tema surma järel tõusid hertsogkonna troonile tema pojad, kes valitsesid seda koos aastani 1420, mil noorem vend Henryk suri. Aastal 1428 langes hussiitidega peetud lahingus ka vanem vend Jan. Tema oli ka viimane Piastidest valitseja hertsogkonna troonil.
Pärast Jani surma läks hertsogkond Böömi kuninga Sigismundi valdusse. Too andis selle pandiks Půtale, kellele ta võlgnes suurema summa raha. Pärast tema surma oleks valdus läinud Jani õe Eufemia valdusse, ent see loobus hertsogkonnast. Hertsogkonda taotles endale Půta lesk Anna, kelle käest pandi aluseks olnud võlakirjad omandas tema hilisem abikaasa Hynek. Aastal 1443 valiti tema asemel hertsogkonna pärijaks siiski Vilém, kes oli Jani teise õe poeg ja ühtlasi Půta tütre abikaasa. Koos Breslau piiskopi (Hynek oli varem rüüstanud üht piirkonna tähtsaimat kloostrit) ja teiste Sileesia hertsogkonna vägedega õnnestus neil aastaks 1444 Hyneki üle otsustav võit saada. Kuigi see oma taotlustest ei loobunud, ei olnud tal hiljem ressursse, et Vilémi positsiooni ohustada.
Pärast Vilemi surma müüs tema vend ja pärija Arnošt hertsogkonna kuningas Jiříle, kes pärandas selle omakorda ühiseks valitsemiseks oma kolmele pojale. Neist keskmisel oli omakorda kolm poega, kes samuti hertsogkonda ühiselt valitsema hakkasid. Neist Karlil oli neli poega, kes samuti ühiselt hertsogkonda valitsema hakkasid, ent aastal 1542 pantisid nad hertsogkonna oma onule. Tolle surma järel läks hertsogkond taas Böömi kuningate valdusse.
Vahepeal Ungari kuninganna Izabelale kuulunud valduse omanikuks sai aastal 1559 Johann von Münsterberg, kes oli taas Poděbradyde soost. Pärast tema surma läks hertsogkond pikemaks ajaks Böömi kuningate valdusse.
Pärast seda, kui Preisimaa sõjas Sileesia alad alistas, muudeti Münsterbergi staatust. Nagu teistestki alistatud hertsogkondadest, nii sai ka Münsterbergi hertsogkonnast vaba riigimaa (saksa keelesFreie Standesherrschaft). Sisulisi muudatusi see kaasa ei toonud ja Auerspergid jäid seal võimule edasi, säilitades ka hertsogitiitli.