Pärast vabanemist ja Ungarisse tagasipöördumist 1945. aastal juhtis Rajk Budapesti parteiorganisatsiooni, temast sai Ungari Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Poliitbüroo liige. 1945. aasta lõpust kuni 1946. aasta septembrini oli ta Ungari Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär ja alates 1946. aasta oktoobrist UKP peasekretäri asetäitja.[2] Alates 1946. aasta märtsist oli ta siseminister ja 1948. aasta augustist välisminister.
Rajk kujunes võimuvõitluses Mátyás Rákosi rivaaliks. 30. mail1949 László Rajk arreteeriti ja anti 1949. aasta septembris kohtu alla. Talle esitati süüdistus titoismis ja lääne imperialistide huvide teenimises. Ta tunnistati näidiskohtuprotsessil süüdi ja mõisteti 22. septembril 1949 surma. Kohtuotsus viidi täide.
László Rajk rehabiliteeriti postuumselt 28. märtsil1956. Tema säilmete ümbermatmisele 6. oktoobril 1956 kogunes 100 000 inimest.[3]