Lucius Aurelius Verus (Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Lucius Aurelius Verus Augustus; sünninimi Lucius Ceionius Commodus; 15. detsember130 – veebruar 169Altinum) oli Vana-Roomakeiser7. märtsist161 kuni surmani.
Marcus Aurelius nimetas ta kaasvalitsejaks ja andis talle naiseks oma tütre Lucilla, kes oli Verusest 18 aastat noorem. Neil oli 3 last.
162–166 juhtis Verus legaatide kaudu sõda Partiaga, 168–169 sõdis ta markomannidega. Ta oli kompetentne ja kartmatu sõjamees. Ta ümbritses ennast luksusega, mida Marcus Aurelius hukka mõistis, ent oma ametlikke ülesandeid täitis Verus eeskujulikult. Omandatud tiitlid: Armeniacus (164), Medicus (166), Parthicus (166).
Ta suri Antoninuste katkupandeemia alguses (see oli arvatavasti rõuged, vähem tõenäoliselt leetrid) Altinumis; tema surnukeha viidi seejärel Rooma[1]. Et ta polnud 40-aastanegi, siis on kahtlustatud ka toidumürgistust. Pärast matuseid kuulutas senat Veruse jumalaks, keda tuli austada nime Divus Verus all.