Küla on esimest korda mainitud XVIII sajandi alguses. Aastal 1717 ehitati sinna kabel. Aastal 1744 sai asulast alev, millel oli õigus pidada neli korda aastas laata. Aastal 1770 ehitati sinna kirik ja Liubavasest sai kohaliku kihelkonna keskus. Aastal 1791 sai Liubavasest linn.
Aastal 1827 oli linnas 98 maja.[2] Aastal 1853 sai linnast alev ja XIX sajandi lõpus küla.[3]Knygnešystė ajal oli asula tähtis raamatute Leedusse toimetamise keskus. Asulas tegutses mitu leedu katoliiklaste organisatsiooni (Žiburys, Leedu katoliiklik karskusselts). Aastal 1897 oli Liubavases 964 elanikku. Esimese maailmasõja ajal põles Liubavas maha. Aastal 1919 hõlvas asula Poola sõjavägi, mis lahkus sealt juulis 1920. Hiljem tegutsesid asula ümbruskonnas poola partisanid, kes aastal 1922 lasid seal maha viis leedulast. Aastaks 1923 oli suurem osa poolakaid teisele poole piiri kolinud, Liubavases oli toona 593 elanikku.[4] Aastal 1931 valmis mahapõlenud kiriku asemele uus.
Nõukogude võim küüditas 10 Liubavase elanikku. Teise maailmasõja ajal hävis küla kirik, sõja järel tegutsesid asula ümbruskonnas Leedu metsavennad. Nõukogude võimu ajal oli Liubavas kohaliku kolhoosi keskasulaks. Aastal 1956 ehitati kirikul asunud kabel ümber kirikuks.[5]
Viited
↑2011 m. surašymas. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 02.01.2017.
↑ Kazys Misius. Liubavas. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XIII (Leo-Magazyn). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2008. 494 lk.
