Liivakivi

Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist

Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis

Ninamaa panga liivakivi

Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisim esindaja. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või raudoksiidid. Raudoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi.

Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Liivakivi sisaldab tihti konkretsioone ja kivistisi, ehkki viimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit.

Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast devoni ladestust koosneb liivakivist (devoni liivakivi). Liivakivi kasutatakse ehitusmaterjalina.

Vaata ka

• aleuroliit
• arkoos
• grauvakk
• oobolusliivakivi