Liiva-Annus on eestlastel isikustatud surma või surmavaimu levinumaid nimetusi[1].
Surma ei soovitud nimepidi nimetada, et teda mitte kohale kutsuda, seepärast leidis vanarahvas talle muidki asendusnimesid ja peitesõnu:
Mulla-Madis, Kalmu-Kaarel, Haua-Kusta, Toone-Toomas, Surma-Peeter, vikatimees, kondimees, mustmees, külmjalg jne.
Liiva-Annust kujutletakse vana mehena, kes vikati, labida, koodi või mõne muu esemega inimesi surmale rabab.
Kujutelm on rahvusvaheliselt tuntud ning on levinud ristiusuga[1].
