Liisa Puusepp

Liisa Puusepp (2017) (Foto: Piret Räni)

Liisa Puusepp (sündinud 5. juunil 1980 Tallinnas) on eesti ökoloog, teaduse populariseerija, 2021. aastast Rakvere Riigigümnaasiumi direktor.^[1]

Haridustee ja töökäik

Liisa Puusepp on lõpetanud 1998. aastal Haljala Keskkooli ja 2002. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia eriala (sh 2001. aasta sügisel õppis vahetusüliõpilasena Kreekas Ioánnina ülikoolis (School of Natural Resources and Enterprises Management)). Aastatel 2002–2004 jätkas ta õpinguid Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia magistriõppes (sh 2004. aasta kevadel vahetusüliõpilasena Norras Bergeni Ülikoolis), mil kvaternaarigeoloog Maire Sakson õpetas talle ränivetikaanalüüsi.

2004. aastal kaitses ta teadusmagistri kraadi tööga "Perifüütsete ja planktiliste diatomeede jaotus Väike-Juusa järve pindmistes setetes" (Distribution of periphytic and planktonic diatoms in surface sediment in Lake Väike Juusa) (juhendaja prof Jaan-Mati Punning).

Välitöödel Lätis Ķūži järvel (foto: Jaanus Terasmaa)

2011. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktoritöö teemal "Spatio-temporal variability of diatom assemblages in lake sediments" ("Diatomeekoosluste ajalis-ruumilised jaotused järvesetetes",^[2][3] juhendajad prof Jaan-Mati Punning, prof Tiiu Koff, Jan Risberg).

Aastatel 2013–2014 töötas Liisa Puusepp JSPS järeldoktorandina Jaapanis Ehime Ülikoolis (Center for Marine Environmental Studies (CMES)).

Aastatel 2019–2021 õppis ta Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis magistriõppes mitme aine õpetaja erialal (magistritöö "Õpetajate ökoloogiline maailmavaade ja arusaamad keskkonnateemade käsitlemisest koolis").

Aastatel 2003–2021 töötas Liisa Puusepp teadurina Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuses, mis kandis kuni 2015. aastani nime ökoloogia instituut. Alates 2019. aasta märtsist oli ta ka Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik. Ta lahkus neist mõlemast asutusest 30. juunil 2021. Peale selle on ta töötanud mitteakadeemilistel ametikohtadel Tallinna Ülikoolis ja juhendajana Riigimetsa Majandamise Keskuse Sagadi looduskoolis. 2015. aasta sügisel oli praktikal Eesti Teadusagentuuri Brüsseli kontaktbüroos.^[viide?]

2021. aasta maikuust on Liisa Puusepp 2022. aasta septembris avatud Rakvere Riigigümnaasiumi direktor.^[1]

Teadustöö

Õietolmuterad mee seest (suurused jäävad vahemikku u 20–50 µm). Foto: Liisa Puusepp

Liisa Puuseppa teadustööd (nii alus- kui ka rakendusteadused) on seotud kolme suurema temaatikaga:

• Vee ökosüsteemid ja nende arengulood rakendades diatomee- e ränivetikaanalüüsi (lisaks märksõnad: limnoloogia, paleoökoloogia, -geograafia, seire, ökosüsteemiteenused). Diatomeeanalüüsi rakendades on uuringualadeks olnud nii Peipsi järv kui ka väikejärved (sh Islandil, Jaapanis, Lätis) ja ka Läänemeri ning arheoloogilised uuringualad (Vabaduse väljak Tallinnas ja uuringualad Norras). Hekel panustab Liisa Puusepp mõningate Kurtna järvestiku järvede uurimisse.
• Meeuuringud; õietolmuanalüüsi põhjal mee päritolu määramine (melissopalünoloogia); linnamesindus – käimas on võrdlusanalüüsid linnast ja maapiirkondadest kogutud meeproovidest ning koostöös Maaülikooliga meeproovide õietolmuanalüüsi ja pestitsiidide sisalduse võrdlusuuringud.
• Keskkonnaharidus, maailmaharidus, jätkusuutlik areng ja jätkusuutliku arengu hariduse suund. Sellel teemal kirjutas Liisa Puusepp ka oma haridusteaduste suunalise magistritöö "Õpetajate ökoloogiline maailmavaade ja arusaamad keskkonnateemade käsitlemisest koolis"

Liisa Puusepp on juhendanud arvukalt üliõpilastöid (sh Tallinna Ülikooli ELU projekte), pidanud loengukursuseid (sh ka Eesti Kunstiakadeemias ja CETYS ülikoolis Mehhikos) ja viinud läbi praktikume ning koolitusi kõigis kolmes teadustöö suunas.

Ta on panustanud mitmesse teadusprojekti, avaldanud kõrgetasemelisi teaduspublikatsioone^[4], populaarteaduslikke artikleid ja reisikirju. Ta on üks Eesti inimarengu aruande (2015) autoreid ning 2018. aasta Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu koostajaid.^[5]

Detailsem loetelu artiklitest ja projektidest Liisa Puusepa ETISe kontol.

Doktoritööst

Liisa Puuseppa doktoridissertatsiooni "Spatio-temporal variability of diatom assemblages in lake sediments" laiem eesmärk oli hinnata mõningate keskkonnaparameetrite mõju diatomeekoosluste ajalis-ruumilisele jaotusele järvesetetes ja leida vastused järgmistele küsimustele:

• Kas esineb seos veetaseme ja diatomeekoosluste vahel väikejärves ning kas diatomeeanalüüsi tulemused peegeldavad järve veetasemete fluktuatsioone Holotseenis?
• Kas Holotseeni vältel järve valglal toimunud terrestriaalse taimkatte muutused avaldavad mõju järvesisesele floorale (sh diatomeedele) juhul, kui järve veetase on vähe fluktueerunud ning nende muutuste mõju diatomeefloorale on vähene?
• Kas Peipsi järves on diatomeekooslused viimase kolmekümne aastaga muutunud ning kuivõrd mõjutavad diatomeede jaotust sette litoloogiline struktuur, vee sügavus ja kaugus kaldast?

Väike-Juusa järve näitel vaadeldi, kas veetaseme muutused väikejärvedes avaldavad mõju ka ränivetika kooslustele. Tulemused kinnitavad, et uuringus kasutatud kompleksset metoodikat (koos ränivetikaanalüüsile kasutati ka makrojäänuste ja OC/N analüüsi tulemusi) saab rakendada järvede veetaseme kõikumiste rekonstrueerimisel minevikus. Vastavalt veetasemete kõikumisele muutub ka setteläbilõikes planktiliste ja perifüütsete diatomeeliikide suhe. Olulised on ka faktorid, kas tegemist on pikema- või lühiajaliste veetasemete kõikumistega ning kas aja jooksul on muutunud näiteks järve toitelisus.

Mikroskoopilised ränivetikad Eesti järvesetetest (foto: Liisa Puusepp)

Juhul kui järve veetase on pikema perioodi jooksul olnud küllaltki stabiilne (Ķūži järve näitel), kuid on registreeritud ränivetikate koosluste muutused, siis neid muutusi järve ökosüsteemis põhjustavad muud tegurid, milleks võivad olla muutused järve ümbritsevas taimkattes ning inimtegevus järve ümbritseval alal. Näiteks perioodil, mil järve ümbruses olid ülekaalus kuusemetsad, muutus ka uuritud järves vesi happelisemaks ning suurenes happelistele veekogudele omaste ränivetikate osakaal. Inimtegevuse mõju on samuti vaadeldav diatomeekoosluse muutustes – ilmnevad suuremat toitainete hulka vajavad ränivetikate liigid.

Suur ja madal piiriveekogu Peipsi järv on juba aastakümneid olnud erinevate uuringuvaldkondade huviorbiidis. Töö käigus kirjeldati diatomeekooslusi Peipsi järve pindmistes proovides ja võrreldi saadud tulemusi 1970. aastatel tehtud töödega. Kahe uuringu (1970. aastad ja 2006) diatomeede liiginimekirjad oluliselt ei erine ning järves domineerivad samad liigid. Diatomeerakkude kontsentratsioonid ning nn tuumikalad, kus esinevad suuremad kontsentratsioonid, on aga veerandsajandi jooksul muutunud.

Valik publikatsioone

• Kangur, Mihkel; Arro, Grete; Vainu, Vaike; Puusepp, Liisa; (2020). Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring.
• Kangur, Mihkel; Puusepp, Liisa; Trapido, Toomas (2020). The roles of the university and academics in meeting the goals and needs of society. In: Jõgi, Larissa; Ümarik, Meril; Pata, Kai (Ed.). Teaching and Learning at the University. Practices and Transformations (75−90). Cambridge Scholars Publishing .
• Puusepp, Liisa; Eensoo, Piret; Tuusti, Asta; Rammo, Marge (2020). Keskkonnateadlikkuse edendamine ja külastuskorraldus. Eesti looduse kaitse aastal 2020. (185−190). Keskkonnaagentuur.
• Kangur, Mihkel; Puusepp, Liisa (2020). Tervikliku eluviisi alused. Gaia hariduse käsiraamat. Kangur, Mihkel; Puusepp, Liisa (Toim.). . Tartu. DOI: 10.23680/diss/017.
• Puusepp Liisa (2020) Environmental Education in Estonia^[6]
• Puusepp, Liisa (2019). Transformatsioon keskkonnahariduses. Sirp.
• Kangur, Mihkel; Puusepp, Liisa; Arro, Grete; Vainu, Vaike; Tuusti, Asta (2018). Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring.
• Vacht, Piret; Puusepp, Liisa; Koff, Tiiu (2018). The Use of Oribatid Mites and Diatoms as Combined Indicators of Contaminations from Multiple Origins in Riparian Zone Forest Soils in Estonia. Baltic Forestry, 24 (1), 24−35.
• Muru, M.; Rosentau, A.; Kriiska, A.; Lõugas, L.; Kadakas, U.; Vassiljev, J.; Saarse, L.; Aunap, R.; Küttim, L.; Puusepp, L.; Kihno, K. (2017). Sea level changes and Neolithic hunter-fisher-gatherers in the centre of Tallinn, southern coast of the Gulf of Finland, Baltic Sea. Holocene, 27 (7), 917−928.10.1177/0959683616678462.
• Küttim, Liisa; Küttim, Martin; Puusepp, Liisa, Sugita, Shinya (2017). The effects of ecotope, microtopography and environmental variables on diatom assemblages in hemiboreal bogs in Northern Europe. Hydrobiologia, 792 (1), 137−149.10.1007/s10750-016-3050-x.
• Ott, Ingmar; Terasmaa, Jaanus; Puusepp, Liisa; Rakkor, Aimar (2016). Järvede ökosüsteemiteenuste määramise metoodika. Kosk, Aija (_EditorsAbbr). Projekti "Mere ja siseveekogude ökosüsteemi teenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine; aruanne.
• Terasmaa, Jaanus; Puusepp, Liisa; Vandel, Egert; Marzecová, Agáta; Koff, Tiiu; Vaasma, Tiit; Kangur, Mihkel (2016). Main drivers affecting the Holocene sedimentary record - implications from small lake in Latvia. Baltica, 29 (1), 63−77.10.5200/baltica.2016.29.07.
• Puusepp, Liisa; Pensa, Margus; Küttim, Martin; Kangur, Mihkel (2015). Loodusressursside tarbimine. Vetik, R.; Terk, E.; Saar, E.; Kangur, M.; Lauristin, M.; Sootla, G. (_EditorsAbbr). Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015 Lõksudest Välja? (147−159).. Eesti Koostöö Kogu.
• Puusepp, Liisa; Koff, Tiiu (2014). Pollen analysis of honey from the Baltic Region, Estonia. Grana : an international journal of palynology and aerobiology, 53 (1), 54−61.10.1080/00173134.2013.850532.
• Vacht, Piret; Puusepp, Liisa; Koff, Tiiu; Reitalu, Triin (2014). Variability of riparian soil diatom communities and their potential as indicators of anthropogenic disturbances. Estonian Journal of Ecology, 63, 3, 168−184.
• Terasmaa, Jaanus; Puusepp, Liisa; Marzecová, Agáta; Vandel, Egert; Vaasma, Tiit; Koff, Tiiu (2013). Natural and human-induced environmental changes in Eastern Europe during the Holocene: a multi-proxy palaeolimnological study of a small Latvian lake in a humid temperate zone. Journal of Paleolimnology, 49 (4), 663−678.10.1007/s10933-013-9683-0.
• Kangur, Mihkel; Kangur, Külli; Puusepp, Liisa; Buhvestova, Olga; Haldna, Marina (2013). Spatio-temporal variability of surface sediment phosphorus fractions and water phosphorus concentration in Lake Peipsi (Estonia/Russia). Estonian Journal of Earth Sciences, 62 (3), 171−180.10.3176/earth.2013.14.
• Puusepp, Liisa (2011). KA JÄRVESETTED KÕNELEVAD - PALEOLIMNOLOOGILISTEST UURINGUTEST EESTIS VIIMASEL KÜMNENDIL. Soomere, Tarmo; Nõges, Tiina; Help, Helle-Liis; Jakobson, Siiri; Rebo, Ülle; Varlamova, Galina (_EditorsAbbr). Teadusmõte Eestis (VII). Meri. Järved. Rannik (171−187).. Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
• Puusepp, Liisa (2011). SPATIO-TEMPORAL VARIABILITY OF DIATOM ASSEMBLAGES IN LAKE SEDIMENTS. (Doktoritöö, Tallinna Ülikool). Tallinn: Tallinna Ülikool.
• Puusepp, Liisa; Punning, Jaan-Mati (2011). SPATIO-TEMPORAL VARIABILITY OF DIATOM ASSEMBLAGES IN SURFACE SEDIMENTS OF LAKE PEIPSI. Journal of Great Lakes Research, 37, 33−40.
• Puusepp, Liisa; Kangur, Mihkel (2010). Linking diatom community dynamics to terrestrial vegetation changes: a palaeolimnological case study of Lake Ķūži, Vidzeme Heights (Central Latvia). Estonian Journal of Ecology, 59 (4), 259−280.
• Punning, J.-M., Puusepp, L. (2007). Diatom assemblages in sediments of Lake Juusa, Southern Estonia with an assessment of their habitat. Hydrobiologia, 586, 27−41.10.1007/s10750-006-0474-8.
• Puusepp, Liisa (2007). Diatomeeanalüüsi kasutamine paleokliima rekonstrueerimisel - võimalused ja probleemid. Tersamaa, J.; Printsmann, A. (_EditorsAbbr). Eesti Geograafia Seltsi publikatsioonid. KEVADE. Noorgeograafide sügissümpoosioni artiklite kogumik (22−31).. Tallinna Ülikooli Kirjastus.
• Punning, Jaan-Mati; Puusepp, Liisa; Koff, Tiiu (2004). Spatial variability of diatoms, subfossil macrophytes, and OC/N values in surface sediments of Lake Väike-Juusa (southern Estonia). Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology. Ecology, 53 (3), 147−160.
• jne^[4]

Teaduse populariseerimine

Liisa Puusepp on juhtinud Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis Looduse Akadeemiat – laste huviringi. Ta teeb koolitusi õpetajatele ja huviringijuhtidele ning käib tihti koolides lastele rääkimas enda uurimisvaldkondadest.

• Liisa Puusepp (2017) Mis on mee sees? Maaleht 19^[7].01.2017
• Liisa Puusepp (2018) Teine maailm. Õietolmuterad^[8]. Horisont 1, 24−25.

1 minuti loengud / Teadlane teab

• Liisa Puusepp (2013) Millest koosneb mesi?
• Liisa Puusepp (2018) Kuidas teadmiste vahel seosed tekivad?
• Liisa Puusepp (2018) Kui ohutu või ohtlik on linnas mesilaste pidamine?

Tunnustus

• 2019. aasta Tallinna ülikooli tunnustatud vilistlane^[9]
• 2017. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinna riiklikul konkursil II preemia kategoorias "Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel" laste huviringide läbiviimise eest Tallinna Ülikoolis
• Wikimedia Eesti Teadusfoto 2017. Ajakirja Imeline Teadus eripreemia https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2017/Parimad
• Mitu Tallinna Ülikooli sisest auhinda üliõpilastööde ja koos kaasautoritega kirjutatud artiklite eest

Wikimedia Eesti Teadusfoto 2017. Ajakirja Imeline Teadus eripreemia. Foto: Liisa Puusepp

Liikmesus

Liisa Puusepp on Eesti Geograafia Seltsi juhatuse liige (aastani 2020 asepresident), Eesti Teadushuvihariduse Liidu ja Eesti Keskkonnahariduse Ühingu liige ning Eesti Jaapani Ülikoolides Õppinute Seltsi liige. Ta on olnud EÜKÜ "Sorex" liige ning Eesti Geograafia Seltsi Noorteklubi esimees (2004–2005).

Varia

Liisa Puusepp on fotograafia-, matka- ja rattasõiduhuviline, tegelenud koduloouurimise ja korvpalliga (olnud 1990ndatel Lääne-Virumaa meister^[viide?]).

Viited

1. Rakvere riigigümnaasiumi direktoriks valiti Liisa Puusepp. Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait, 8. aprill 2021.
2. Liisa Puusepp. "Doktoritöö. Spatio–temporal variability of diatom assemblages in lake sediments".
3. Liisa Puusepp Eesti Teadusinfosüsteemis
4. Liisa Puusepp. "ETIS".
5. Turu-uuringute AS. "Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2018" (PDF).
6. Liisa Puusepp. "Environmental Education in Estonia".
7. Liisa Puusepp. "Mis on mee sees?".
8. Liisa Puusepp. "Teine maailm. Õietolmuterad".
9. "Tunnustatud vilistlane".

Kirjandus

• Marju Himma (2015) Eesti naisteadlased: Liisa Puusepp – mesi ja ränivetikad. Novaator 02.07.2015
• Külli Heinla (2017) Koduküast laia maailma (rmt Haljala kihelkond aegade voolus), lk 479-480