 | |
Lied ehk kunstlaul (saksa keeles Kunstlied, inglise keeles lied) on muusikas soololaulu allžanr.
Terviku moodustavad vokaal- ja saatepartii.
Kunstlaul sai tuntuks 19. sajandil eelkõige Saksamaal.
Erinevalt rahvalaulust, kus on oluline meloodia kerge lauldavus, on kunstlaulu meloodia keerukam. Kunstlaule esitab solist koos instrumentaalsaate, kõige sagedamini klaveriga.
Kunstlaul erineb rahvalaulust ka selle poolest, et kunstlaulus on saade helilooja poolt täpselt komponeeritud. Kunstlaulu tekke ajal 19. sajandil kõlas see enamasti sõpraderingis väiksemates salongides. Tänapäeval esitatakse neid peamiselt kontserdisaalides.
Kunstlaulus ei pea meloodia ja saade iga laulusalmi juures ühesugused olema. Laule, kus salmid on erinevate muusikaliste lahendustega, nimetatakse läbikomponeeritud lauludeks. Peale salmiliste kunstlaulude, kus iga salm on ühesuguse meloodia ja saatega ning läbikomponeeritud kunstlaulude, kus iga salm on uue muusikalise lahendusega, on olemas mitmesuguseid erinevaid segavormiga kunstlaule.
Üks tuntumaid kunstlaulu loojaid oli Franz Schubert, kes kirjutas elu jooksul üle 500 laulu, millest u 100 olid Goethe tekstidele.
Eestis komponeeriti esimesed kunstlaulud 20. sajandi algul. Tuntumad laululoojad on Mart Saar, Artur Kapp, Ester Mägi, Eino Tamberg ja Veljo Tormis.
Vaata ka
Kirjandus
- Kangro, Raimo "Helisev maailm: VIII klassi muusikaõpik"; Tallinn, 1998
