Leo Talgre

Leo Talgre (3. veebruar 1919 Vastseliina, Võrumaa – 17. detsember 1944 Tallinn) oli eesti luuraja.

Põgenes 1941. aasta märtsis Nõukogude okupatsiooni eest suuskadel Soome. Liitus sama aasta juunis Erna salgaga, heideti 27. juulil langevarjuga alla Viitna lähedal. Osales radisti-luurajana Erna lahingutes.

1941. aastast kuulus Cellariuse luureüksusse, autasustati II klassi Raudristiga. Aastatel 1943–1944 oli Haukka-Tümleri grupi põhiorganiseerija.

Detsembris 1944 hukkus kinnipidamiskatsel. Tema hukkumise asjaolude kohta on levinud mitmeid versioone.

Isiklikku

Maarja Talgre on Leo Talgre tütar.

Kirjandus

• Maarja Talgre. Leo: ett estniskt öde: reportageroman, Falun 1990, ISBN 91-0-047900-4 ; 2. trükk Stockholm 1991, ISBN 91-0-055282-8 ; 3. trükk Stockholm 1998, ISBN 91-7643-411-7 .
  • Tõlge eesti keelde: Leo – vastupanu surmani: reportaažromaan, Tallinn 1992, Faatum, tõlkinud Anu Saluäär, Mart Laari järelsõna.
  • Tõlge vene keelde: Лео – судьба эстонца: роман-репортаж, Tallinn 1994, Faatum, tõlkinud Mihhail Safonov, ISBN 9985-827-08-2
• Maarja Talgre. Isäni Leo, Porvoo 1991, ISBN 951-0-16850-5
• Maarja Talgre. Leo tütar, Tallinn 2004, Faatum, ISBN 9985-856-49-X
• Hans Salm. Viie luure agent: Eesti luurajatest Teises maailmasõjas, Tallinn 2004, Maalehe Raamat, ISBN 9985-64-224-4