Leo Soonpää (ka Leonhard Soonpää, kuni 1939 Leonhard Soonberg; 18. veebruar 1903 Luke vald, Tartumaa – 6. oktoober 1979 Tallinn) oli eesti kunstiajaloolane, kunsti- ja teatrikriitik ning kunstipedagoog.
Elukäik
Ta õppis Tamse külakoolis ja aastatel 1919–1922 Hugo Treffneri Gümnaasiumis.[1] 1922. aastast õppis ta Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1928. aastal kunstiajaloolasena.
Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta mitmes ajalehes (Uudisleht, Uus Eesti) teatri- ja kunstikriitikuna, 1935. aastast oli Eesti Ajakirjanike Liidu esindaja Balti pressiliidus. Aastatel 1937–1938 oli ta ajakirja Tuju ja 1938–1940 ajakirja Areng tegevtoimetaja.
Ta oli aastatel 1934–1936 Riigi Kunsttööstuskooli, aastatel 1940–1941 Jaan Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti Kooli, aastatel 1941–1943 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli kunstiajaloo õppejõud, lisaks töötas ta aastatel 1942–1943 Estonia teatris dramaturgina. Aastatel 1944–1974 oli ta ERKI-s kunstiajaloo ja esteetika õppejõud, 1946. aastast dotsent, aastatel 1946–1955 ühtlasi kunstiajaloo kateedri juhataja.
Leo Soonpää suri 6. oktoobril 1979 Tallinnas ja ta maeti 10. oktoobril 1979 Metsakalmistule.[2]
Tunnustus
Isiklikku
Tema vend oli Eesti riigiametnik Karl Soonpää.[3] Ta oli abielus helikunstnik Niina Murrikuga.
Vaata ka
Viited
Välislingid
