PROFILBARU.COM

Lembit Nei (sündinud 19. juulil 1957 Tartus) on eesti keemik ja keskkonnateadlane.^[1]

Haridus

Nei lõpetas 1975. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1980 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. 1991. aastal kaitses ta Moskva Ülikoolis keemiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Электрохимический сенсор для определения кислорода в водных растворах".^[1]Ta oli aastatel 1993–1994 Oxfordi Ülikoolis Londoni Kuningliku Ühingu järeldoktorant.

Täiendusõpe

Oxfordi Ülikool (korduvalt); Exteri Ülikool (Suurbritannia) 1997; Keskkonnaministeeriumi ametnike juhtimiskoolitus Management and Communication, MBVV Consulting AB (Rootsi) 1999; läbinud Eesti Haldusjuhtimise Instituudi ametnike juhtimiskoolituse programmi 2000; Brightoni Ülikool (Suurbritannia) 2005; Northwest International Education Association'i stipendiaat (USA) 2005, 2007.

Teaduskraad

Keemiakandidaat 1991 (Moskva Riiklik Ülikool).

Teenistuskäik

TRÜ anorgaanilise keemia kateedri teadur 1980–89; väikeettevõtte ELVI-Aqua peaspetsialist 1989–93; EPMÜ keskkonnakaitse instituudi direktor 1994–2000, EPMÜ keskkonnakeemia professor 1997–2005; EPMÜ õppeprorektor 2000–01, teadusprorektor 2001–03; EPMÜ keskkonnakaitse instituudi direktor 2003–05; TTÜs 2005–…: TTÜ keskkonnakeemia professor 2005–2022; TTÜ Säästva Tehnoloogia Instituudi direktor 2005–07; TTÜ Tartu Kolledži direktor 2007-2022. TTÜ emeriitprofessor ja säästva tehnoloogia teadusrühma juht 2022 ... .

Teadustöö mujal

Külalislektor Oxfordi Ülikoolis, Brightoni Ülikoolis, San Francisco Riiklikus Ülikoolis, Tacoma Community College'is (külalisprofessor 2005), Washingtoni Ülikoolis. 2013–2014 ja 2022 - University of South Florida St. Petersburg – külalisprofessor; 2018 – Oxfordi Ülikool – külalisprofessor (1 kuu) ja Michigan State University – külalisteadur 2018 - 2 kuud) ning 2022 (1 kuu).

Teadustöö põhisuunad

Keskkonnakeemia, elektroanalüüs, fotoelektrokeemia, sonoelektrokeemia, keskkonnakorraldus. Lembit Nei on kirjutanud uurimusi elektrokeemia, fotoelektrokeemia, elektroanalüüsi ja keskkonnakorralduse alalt. 1997. aastal tõestas ta Oxfordis, et negatiivsetel elektroodipotentsiaalidel on vase-niklisulamitel väärismetalli omadused. 1996 algatas ta EPMÜ-s maastikukaitse ja -hoolduse eriala bakalaureuseõppe ning keskkonnakaitse eriala magistri- ja doktoriõppe. Tal on üle 100 teaduspublikatsiooni, talle kuulub 3 autoritunnistust.^[1]

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus

Euroopa Elektroanalüüsi Ühingu (The European Society of Electroanalysis) liige 1992–…; EPMÜ maainseneriteaduskonna nõukogu liige 1994–98; EPMÜ keskkonnakaitse instituudi nõukogu esimees 1994–2005; EPMÜ valitsuse liige 1995–2004; Räpina Kõrgema Aianduskooli keskkonnakaitse eriala riigieksamikomisjoni esimees 1996–…, Eesti Keskkonnaministeeriumi nõukogu liige 1996–2000, 2003–05; Säästva Arengu Komisjoni liige 1997–2000; ajakirja Eesti Loodus toimetuskolleegiumi liige 1996–2001; Eesti Teadlaste Liidu volikogu liige 1996–…, juhatuse liige 1996–2001, kaasesimees 1997–98; OÜ Eesti Loodus nõukogu esimees 1998–2002; EPMÜ nõukogu liige 1998–2004, nõukogu eelarvekomisjoni esimees 2000–01, nõukogu õppekomisjoni esimees 2000–01; SA Tartu Kultuurkapitali nõukogu liige 2000–04; European Association for International Education'i liige 2000–03; EPMÜ nõukogu teadus- ja arenduskomisjoni esimees 2001–02; SA Eesti Teadusfond nõukogu liige 2001–03; Läti Põllumajandusülikooli rahvusvahelise akrediteerimiskomisjoni liige 2001, 2004; SA Lõuna-Eesti Tehnilise Täienduskoolituse Keskus nõukogu liige 2002-...; Eesti Vabariigi Teaduspoliitika komisjoni liige 2002; uurija-professori kandidaatide hindamise komisjoni liige 2002; Teaduse Tippkeskuste ekspertkomisjoni liige 2002; Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige 2002–…; EPMÜ agrobiokeskuse nõukogu liige 2002–05; Rahvusvahelise Keskkonnatoksikoloogia ja Keskkonnakeemia Seltsi liige 2004–…; TTÜ nõukogu liige 2005–2017; Rahvusvahelise Elektrokeemia Seltsi liige 2006–…; MTÜ Keskkonnakaitse Instituudi juhatuse liige (2005–).^[1]

Käivitas 1995.a. esimesed ülikoolitasandi keskkonnakaitse kraadiõppekavad Eestis ning 2005.a. koos TTÜ rektori Andres Keevallikuga Tallinna Tehnikaülikooli õppe- ja teadustegevuse Tartus.

Tunnustus

Eesti Teadlaste Liidu teenetemärk (2000).
Tartu medal (2022).

Teoseid

A new indicator electrode for oxygen sensors. // Electroanalysis 7 (1995) 5.
Channel electrode voltammetry and electrodimerization processes. The electro-oxidation of tris(dithiocarbamato)cobalt(III) complexes (kaasautor). // Journal of Electroanalytical Chemistry 385 (1995).
The reduction of m-iodonitribenzene: a comparative study using microdisk and channel electrodes (kaasautor). // Electroanalysis 8 (1996) 3.
An improved Clark-type galvanic sensor for dissolced oxygen (kaasautor R. Compton). // Sensors and Actuators B 30 (1996).
Sonovoltammetry of oxygen at Cu-Ni alloy electrodes: activation of alloy electrodes and sono-ring-disk voltammetry (kaasautor). // Journal of Electrochemical Society 144 (1997) 9.
Sissejuhatus keskkonnakeemiasse (kaasautor A. Koorits). Tartu 1998, 2. trükk 2005.
Enhanced electrochemical detection of nitrite and nitrate at a Cu-30Ni alloy electrode (kaasautor). // Analytical Letters 33 (2000) 15.
Cathodic stripping voltammetry of nickel: sonoelectrochemical exploitation of the Ni (III)/Ni(II) couple (kaasautor). // Talanta 57 (2002).
Electroanalytical determination of zink in human blood facilitated by acoustically assisted double extraction (kaasautor). // Electroanalysis 16 (2004) 9.

Isiklikku

Tema isa on maletaja Iivo Nei.^[1] Tema abikaasa on Sandra Victoria Nei, laps Liisi Nei, lapsed esimesest abielust on Kaire Nei, Paul Nei ja Beata Nei.

Harrastused on sulgpall ja matkamine.^[viide?]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus

Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995, 114.
Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Tartu 1996, 126.
Biography chemical (1996) 87.
Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn 2008, 279–280.
Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.
Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. Tln 2003: Ilo.