| Lekėčiai |
|---|
|
| leedu
|
Lekėčiai
|
| poola
|
Lokajcie
|
|
![]() Mälestussammas Lekėčiais
|
|
|
Elanikke: 848 (2011)[1] |
|
|
Koordinaadid: 54° 59′ N, 23° 30′ E |
|
|
Lekėčiai on alev Leedus Šakiai rajoonis, Lekėčiai valla halduskeskus. Alevi juures asub Leedu pindalalt kolmas metsamassiiv, Lekėčiaist neli kilomeetrit edelas on aga Novaraistise ornitoloogiline kaitseala.
Alevis on raamatukogu, kultuurimaja ja keskkool. Vaatamisväärsusteks on metsandusmuuseum, aastal 1843 ehitatud kirik ja selle aastal 1906 valminud kellatorn ning alevi juures metsas asuv Lekėčiai allikas.
Ajalugu
Esimest korda on asulat mainitud aastal 1506 (Leikiadcy). Aastast 1579 on teada, et küla kuulus Sapiehadele. Aastal 1837 rajati sinna karjamõis. Aastal 1843 valmis sealne kirik, kuigi algselt oli see kabeli staatuses. Toona kuulusid sealsed alad Zapyškise kihelkonda. Aastal 1863 toimus külast lõuna pool lahing leedu ülestõusnute ja kasakate vahel, milles hukkus 15 ülestõusnut.
Aastal 1906 sai Lekėčiaist kihelkonnakeskus. Kaks aastat hiljem põles maha vastvalminud pastoraadihoone; uus hoone valmis alles aastal 1933. XX sajandi alguses läks asula Darevskis-Veryhade valdusse. Aastal 1916 rajasid asula hõivanud sakslased sinna kitsarööpmelise raudtee, mis ühendas Kazlų Rūdat Pavilkijysega. Raudtee tegutses Teise maailmasõjani. Aastal 1920 hakkas seal tegutsema saekaater.
Teise maailmasõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad. Aastail 1940–1941 ja 1944–1953 küüditati asulast 39 elanikku. Nõukogude võimu ajal oli Lekėčiai kohaliku kolhoosi keskasula.
Pilte
Tuntud elanikke
Viited
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lekėčiai |
