Leedu talonas

Leedu talonas (leedu keeles "kupong"; mitmus talonai)^[1] oli Leedus esimestel taasiseseisvusaastatel (1991–1993) kasutusel olnud ajutine rahaühik.^[2] Talonas oli käibel ainult paberrahana.

5. augustil 1991 võttis Leedu peaminister Gediminas Vagnoriuse reformina inflatsiooni pidurdamiseks kasutusele talonased, mida maksti täiendavalt rublades makstavatele palkadele.^[3] Talonas toimis kui jaotuskupong - 20% palgast maksti talonastes (kuni 200 talonast). Et osta tooteid peale toidukaupade, tuli maksta sama hind rublades ja talonastes - näiteks 50 rubla maksva kauba eest tuli maksta 50 rubla ja 50 talonast. Seda tehti selleks, et teistest NSVL liiduvabariikidest pärit välismaalased kaupu riigist välja ei veaks - üksnes rublade eest kaupu osta ei saanud.^[4]

See süsteem sattus suure kriitika alla, kuna see ei tegelenud defitsiidi põhjustega - pakkumise edendamise asemel see vaid piiras nõudlust. Lisaks vähendas see järsult nõudlust kallite kaupade (nt, kodumasinate) järele, sest ostmiseks vajaliku summa talonaste kogumiseks kulus palju aega. Seega tekkitas see tarneahelas kitsaskohti ja kahjustas veelgi niigi raskustes tootmist. Talonas ei suutnud ka vältida rubla hüperinflatsiooni, kuna polnud iseseisev valuuta, vaid lisavaluuta, mille kurss oli rubla suhtes fikseeritud. Kuigi süsteemiga prooviti innustada leedulasi 80% oma palkadest säästma, kogusid inimesed niimoodi vaid rublasid, mida neil polnud kuskil kulutada ja lõppkokkuvõttes viis vaid talonast mittenõudvate kaupade (toidukaupade ja musta turu kaupade) inflatsioonini.

Suvel 1992 hakkasid kõik lootma, et kohe vahetatakse talonas stabiilse rahaühiku - liti - vastu. Kuna Venemaa karmistas oma rahanduspoiitikat, oli Leedus suur puudus sularahast (mõnedele töötajatele ei makstud palka rahas, vaid kaupades). Lisaks olid juba Leedusse toodud välismaal toodetud liti rahatähed ja mündid. Kuid 1. mail 1992 otsustati talonas uuesti kasutusele võtta ajutise sõltumatu rahaühikuna rubla kõrval inflatsiooni pidurdamiseks, vahetuskursiga 10 rubla = 1 talonas. 1. oktoobril kaotas rubla Leedus kehtivuse.^[5] Liti kasutuselevõtu kuupäevi lükati korduvalt ilma kindla selgituseta edasi.

Talonase rahatähti nimetati peaminister Vagnoriuse järgi "Vagnorkės" või "Vagnoriukai", või "loomaaiapiletiteks", kuna nendele oli kujutatud mitmeid Leedu metsloomi. Väikesed ja madala kvaliteediga paberile trükitud rahatähed ei teeninud ära rahva usaldust ja neid ei julgetud kasutada, neile eelistati "kõva valuutat" (nt. USA dollar või Saksa mark). Samasa täitis talonas oma eesmärgi: inflatsioon oli Venemaal palju suurem kui Leedus. 1992. aastal tõusis inflatsioon veelgi energiahindade tõusu tõttu, kuna Venemaa suurendas naftahindu maailmatasemele ja nõudis selle eest maksmist kõvas valuutas.

25. juunil 1993 võeti kasutusele Leedu litt, vahetuskursiga 1 litt = 100 talonast.^[6] Väärtusetud talonased töödeldi Grigiškėse paberivabrikus ümber tualettpaberiks.^[7]

Viited

1. Berlin, Howard M. (14. juuni 2015). World Monetary Units: An Historical Dictionary, Country by Country (inglise). McFarland. ISBN 978-1-4766-0673-6.
2. "Nepriklausomai Lietuvai – 25. Įvykiai ir faktai" (PDF). Veidas (leedu) (9): 22. 6. märts 2015.
3. "317 Dėl bendrųjų talonų prekėms įsigyti supirkimo ir pardavimo tvarkos". e-seimas.lrs.lt. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
4. "Avantiūra, užtikrinusi fiskalinę laisvę: kaip „pempės", „meškutės" ar „drieželiai" Lietuvą nuo rublio tragedijos gelbėjo". lrt.lt (leedu). 1. oktoober 2023. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
5. "Litui – 30: nacionalinės valiutos įvedimo istorija ir paslaptys". Leedu Pank (leedu). 28. juuni 2023.
6. "talonai". www.vle.lt (leedu). Vaadatud 27. oktoobril 2024.
7. "Sudilusių pinigų reinkarnacija (psl. 2) / Įvairenybės / lrytas.lt". web.archive.org. 30. november 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. november 2010. Vaadatud 27. oktoobril 2024.