Apostlik-õigeusu Laatre Pühavaimu koguduse loomisel oli 1848. aasta märtsis 1888 liiget, oli üks suuremaid Eestimaal. 1898. aastal oli Laatre koguduses 3383 liiget. 1938. aastal oli koguduses 2978 liiget.[1] On teada, et isegi veel 1946. aastal oli kogudusel 1700 registreeritud liiget.
Andmete kohaselt ristiti avatud koguduses esimesena Tõlliste vallast talupoeg Jüri Mägi tütar Anna ning Laatre vallast Ennu ja Eeva Kulla poeg Roman 15. märtsil 1828. Esimene laulatus leidis aset aga 18. aprillil, paari pandi Sangaste vallast talupoeg Jüri Villemi p Krall ja Kadri Tuvikene. Esimene matus korraldati 29. märtsil – Laatre vallast lese Maria Plotniku tütre Elisabethi muldasängitamine. Kogudus asus umbes 22 aastat üüriruumides, kuna avamise ajal kirikut veel ei olnud. Esimesed kolm aastat ei olnud kogudusel ka oma kalmistut. Algul maeti õigeusulisi eestlasi Laatre Lutheri kalmistule. Surnu eest tuli maksta 15 kopikat. Nii on maetud kalmistule 104 meest ja 90 naist. 1851. aastal rajati oma Laatre õigeusu kalmistu, sinna on maetud ka Eesti Vabadussõja kuulipildujate roodu ülem, kahekordne Vabadusristi kavaler kolonel Ants Lõhmus – aastal 1968.
Kiriku põhjapoolse seina äärde on maetud koguduse kaks preestrit abikaasaga ja endise köstri tütar. Raudristid on lõhutud, alles on risti kivist alused ja raudaed. 1970. aastate keskel lõpetas kogudus oma tegevuse. Kirik on hävimise ohus.
Talviti töötas Laatre Vene Õigeusu kiriku köstrimajas õigeusu kool aastal 1912–1913. Seda juhatas Mihkel (Misei) Kaska. Kogu õppetöö käis sel ajajärgul vene keeles, jätkus alanud venestamise ajajärk, mis oli alguse saanud juba tunduvalt varem. [2]
