Laatre esimene puukirik hävis tules 1558. aastal. 1594. aastal ehitas Laatre mõisnikConrad Taube[2] uue kiriku[3], mis aga Põhjasõja ajal aastal 1702 venelaste poolt maha põletati. Uuesti algas kiriku ehitus aastal 1730.
Kirik ehitati 1831 kohta, kus varem asus põlenud puukirik. Kirik ja tornikell[4]on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.[1] Praegune kivikirik õnnistati sisse 11. või 12. mail aastal 1838. Aastal 1881 kirik rekonstrueeriti ning ehitati juurde käärkamber, altar ja kantsel. Samal aastal kinkis paruness Marie von Nolken kirikule maalitud altaripildi. Uue, Walkeni firma oreli sai kirik 1894. aastal 300. aastapäevaks. Maksma läks see 2400 rubla.
Aastani 1935 oli Laatre kirik Sangaste kirikuabikirik. EELK Konsistooriumi kirjaga nr 5196, 29. oktoobrist 1935 kuulutati kirik ja kogudus iseseisvaks. (Riigiteataja, nr 43 § 20) Seepärast on ka neis õpetajad olnud ühised. Aastatel 1919–1924 oli nõukogu esimees Willem Treufeldt, kelle ajal ehitati kirikule uus köstrimaja (on praeguseni alles, kuid väga armetus seisus ning eravalduses). Aastatel 1932–1936 oli kiriku nõukogu esimees Julius Raudsepp, aastail 1936–1940 Feliks Fuchs. Juhatuse koguduse esimehed on olnud veel:
2005. aastal märtsis toimus Laatre kirikus EELK Valga praostkonnasinod, milles osalesid praostkonna kõik vaimulikud ning igast kogudusest kaks valitud saadikut. Kirikus toimunud jumalateenistusel teenis ka peapiiskopiks valitud Andres Põder. Eestis on kokku 12 paostkonda. Kõigis peetakse sinod. Laatres toimunu oli teine.
