Varane läänegooti kiri, kuni 10. sajandini, oli laia ja tugeva üldpildiga. Hilisem kiri oli kitsas ja nurgeline, tugevate sulerõhkudega ja ülapikenditega pikkadel tähtedel, kirja raskuspunkt asus ristjoonel.
Läänegooti kiri oli võrreldes mõne teise varakeskaegse kirjaga pika elueaga. Ilmudes 8. sajandil või koguni varem, oli läänegooti kiri kasutusel 13. sajandini, kuigi 11. sajandi lõpul asendus see suures osas karolingide minuskliga. Kirjatüübi asendumise tingis paavst Gregorius VII tegevus katoliku kirikuliturgia ühtlustamise nimel. Reformi käigus asendati vana mosaraabia liturgiarooma liturgiaga ning vanade läänegooti kirjas kasutatud liturgiliste raamatute asemel võeti kasutusele uued sissetoodud tekstid, mis olid kirjutatud juba karolingide minusklis, samuti ilmusid kloostrite raamatukogudesse Benedictuse kloostrireeglite käsikirjad vanade Isidoruse ja Fructuosuse reeglite asemele[3]. Kuid sellest hoolimata läänegooti kirja kasutamine jätkus veel paar sajandit.
Näiteid
Mosaraabia kroonika 8.–9. sajandist. London, British Library, Egerton 1934, fol. 2r
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2020. Vaadatud 3. oktoobril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)