Kuritegelik ühendus

Kuritegelik ühendus (inglise keeles criminal association) on püsiv koostegutsemisvorm, millel peab olema kindel struktuur, tööjaotus, ühine eesmärk, kooskõlastatud tegevus ja teoplaan.

Kuritegelik ühendus on karistusseaduses^[1] (edaspidi KarS) sätestatud § 255 lg-s 1.

Kuritegeliku ühenduse eeldused on:

• vähemalt kolm isikut
• püsiv ühendus
• isikutevaheline ülesannete jaotus
• teise astme kuriteod, mille ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuriteod^[2]

Õigushüve ning ohu- ja organisatsioonidelikt

Karistusseaduse § 255 eesmärk on kaitsta avalikku rahu ja julgeolekut kui kollektiivset õigushüve. Kuritegeliku ühendusega kaasneb suur oht ühiskonna rahule ja julgeolekule, sest juba ühenduse loomisega tekitatakse nn negatiivne võim, mis riivab avalikkuse julgeolekutunnet ning seab ohtu terve ühiskonna. ^[3]

Seetõttu on kuritegelikku ühendusse kuulumine karistatav^[4]. Kuritegelik ühendus ja selle liikmed ei pea olema sooritanud ühtegi kuritegu, et kvalifitseeruda kuritegelikuks ühenduseks.^[3]

Riigikohus on esmakordselt nimetanud kuritegeliku ühenduse koosseisu ka organisatsioonideliktiks, mis näitab isiku organiseeritust ehk kuuluvust organisatsiooni ning isiku ja ühenduse vahelist tihedat suhet ja identiteedi olemasolu (meie vs. nemad mentaliteet)^[5].

Mitu isikut

Eesti karistusõigus lähtub individuaalse süü põhimõttest, mistõttu peab süüteo taga olema alati füüsiline isik ehk inimene.

Seega peab kuritegelik ühendus koosnema vähemalt kolmest inimesest^[6].

Ühenduse püsivus

Kuritegelikku ühendust iseloomustab ühenduse kui organisatsiooni püsivus, mitte liikmeskonna püsivus^[7]. Samuti ei ole püsivus otseses seoses ajalise kestusega, vaid ainult kaudselt, sest ühenduse püsivus seisneb struktuurist lähtuvat potentsiaalis^[8].

Näiteks ei ole kuritegelik ühendus grupp sõpru, kes ühel õhtul lepivad kokku, et varastavad koos auto. Tegevuse spontaansus ja organiseerimatus viitavad sellele, et tegemist ei ole kuritegeliku ühendusega, vaid kaastäideviijate grupiga.

Ühenduse püsivus tähendab, et ühenduse struktuur on piisavalt püsiv, et võimaldab liikmetel vahetuda ilma, et ühendus kaotaks oma eesmärgi või nende eesmärkide poole pürgimise. Selleks peab olema võimalik olukord, kus ka ühenduse juhi lahkumisel või välja vahetamisel säilib ühenduse tegevus ja eesmärk.^[7] Seega on püsivus tugevalt seotud ühenduse struktuurikindlusega. Riigikohus on rõhutanud püsivust ühe olulisema tunnusena kuritegeliku ühenduse tuvastamisel.^[9]

Struktuur ja ülesannete jaotus

Ühenduse struktuur tähendab, et kuritegelikus ühenduses on kõigil liikmetel oma roll ja ülesanne, mida ta ühenduse huvides täidab. Seega on ühendusel olemas reeglid, mille järgi ühenduse liikmed käituvad, ja täpsed ülesanded, mida liikmed täidavad. Ühenduses panustab iga liige üldiste eesmärkide täitmisesse, kusjuures isiku panus ei tulene isikust endast, vaid tema paiknemisest ühenduse struktuuris. ühe liikme lahkumisel võtab uus liige lahkunu ülesanded üle.^[10]

Ülesanded peavad vastama kuriteokoosseisule ehk olema suunatud vähemalt teise astme kuritegudele (nt röövimine KarS § 200), mille karistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat. Madalama astme kuriteod, nagu valeandmete esitamine KarS § 280 või väärteod (nt pisivargus KarS § 218), kuritegeliku ühenduse koosseisu alla ei kuulu.

Eristamine kuritegelikust grupist või kooslusest

Kuritegelik grupp on üldmõiste, mistõttu peavad kõik kuritegeliku grupi tunnused olemas olema ka kuritegelikul ühendusel. Erinevalt grupist on kuritegelik ühenduse koosseis märksa kõrgem standard, millele kohalduvad eritunnused, mis kuritegelikul grupil puuduvad^[11].

Kuna KarS § 255 lg 1 järgi eristab kuritegelikku ühendust püsivus ja välja kujunenud tööjaotus, on see ohtlikum koostegutsemisvorm kui grupp või kooslus. Grupi tegutsemist võib ka iseloomustada juhtrolli olemasolu ning ülesannete jagamine, kuid grupp ei ole nii püsiv kui kuritegelik ühendus. Kuritegelik ühendus ei põhine tavaliselt ainult ühel liidril või juhil. Kuritegelik ühendus eeldab, et juht on väljavahetatav ja sõltumatu ühendusest. Erinevalt ühendusest sõltub grupp konkreetsest isikust ja temaga seotud isiklikest suhetest.^[11]

Viited

1. Karistusseadustik. ‒ RT I 10.07.2020, 18.
2. A. Soo, M. Truu, lk 535
3. P. Pikamäe, J. Sootak, lk 661.
4. A. Soo, M. Truu, lk 538.
5. Kohtulahend: RKKKo 1-16-6452 p 39.
6. P. Pikamäe, J. Sootak, lk 665.
7. A. Soo, M. Truu, lk 537.
8. E. Ets. Kuritegeliku ühenduse mõiste sisustamisega seotud probleemistik Eesti karistusõiguses. Tartu: 2016, lk 14
9. Kohtulahend: RKKKo 3-1-1-57-09 p 13.2.
10. Kohtulahend: RKKKo 3-1-1-57-09 p 13.3.
11. A. Soo, M. Truu, lk 534.

Kirjandus

• P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Komm. vlj. Tartu: Juura 2015
• A. Soo, M. Truu. Kuritegelikku ühendusse kuulumine (ja kuritegeliku ühenduse organiseerimine). Tartu: Juridica 2019
• Riigikohus selgitas kuritegeliku ühenduse mõistet, Riigikohus, 21. veebruar 2019
• Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.01.2010.a. otsus Nikolai Kohtovi süüasjas (3-1-1-57-09) selgitab lähemalt kuritegeliku ühenduse mõistet. Kuritegeliku ühenduse definitsiooni kohaselt iseloomustavad kuritegelikku ühendust järgmised tunnused: sinna kuulub kolm või enam isikut, see on püsiv, selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud, see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Kuritegeliku ühenduse tegevus on suunatud varalise kasu saamisele ja seda objektiivset koosseisutunnust tuleb tõendada kuritegeliku ühenduse loomise taga olevate isikute tahtluse kaudu., Riigikohus Kriminaalkohtumenetlus, 25.01.2010