Leitud ja arheoloogide poolt avatud kurgaanid on sageli rikkalike hauapanustega. Esemete kõrval on leitud ka loom- ja inimohvreid.
Paljud kurgaanid on varasematel sajanditel tühjaks röövitud, kuna neis oli kullast ja hõbedast esemeid ning muud väärtuslikku.
Kurgaanide püstitamise tava on osad uurijad seostanud ka lõunaslaavlaste alasid regulaarselt külastanud ja hiljem seal elanud varjaagide ehk Skandinaaviast pärit viikingite mõjuga kohalikule kombestikule ja usutavadele. Skandinaavias oli ülikute paadimatus, millele kuhjati pinnas, samuti levinud matmisvormiks.
Kurgaanidesse matmist on esinenud ka teistes paikades, näiteks soomeugrilaste asualadel Kesk-Vene kõrgustiku kaguosas ja Volhovi jõe ümbruses Loode-Venemaal. Volhovi jõe ääres, Staraja Ladoga lähistel asuvad kolm kurgaani loetakse ka vene ajaloolaste poolt suure tõenäosusega varjaagide omadeks.
Turismiatraktsioonina eksponeeritakse tänapäeval näiteks Kertši lähedal asuvat 4. sajandist eKr pärinevat keiserlikku kurgaani.
Kurgaane on kasutatud ka propagandavahenditena. Volgogradi linna püstitati II maailmasõjas pöördelise Stalingradi lahingu auks Mamai kurgaan koos selle kohal kõrguva 102 meetri kõrguse kujuga "Emake kodumaa kutsub!" (vene "Родина Мать зовет!") kujuga. Kogu kompleksi ehitamine kestis kaheksa aastat.
Kasahstani pealinnas Astanas kõrgub keskpargi lähedal obeliskiga kurgaan, mis püstitati sellesse piirkonda küüditatud Nõukogude liidu totalitaarrežiimi ohvrite mälestuseks.