"Kunksmoor" on Aino Perviku lasteraamat nooremale ja keskmisele koolieale.
Sisu
Raamat on toredast ja heasüdamlikust nõiast nimega Kunksmoor, kes elab keset merd tillukesel saarel. Ümber saare seisavad teravad kivid ja veealused salakarid. Keset saart kasvab pikkade kõverate okstega mänd. Selle männi okste vahele on ehitatud Kunksmoori maja. Ja et tuuled elamist merele ei pühiks, on maja ankurdatud kivimürakate ja suure vanaaegse ankruga. Maja räästaalused on täis maarohukimpusid, seeni, käsnasid ja samblatuuste, mis seal kuivavad. Akende ees ripuvad mere värvi kardinad. Riiulid ja kapid on täis igasuguseid imelikke asju, mida merelained pärast tormi randa on uhtunud.
Taimi oma rohtude pruulimiseks käib Kunksmoor korjamas suurelt maalt, metsadest, soodest ja rabadest. Üle mere sõidab ta suure kollase õhupalliga, mis kõrgel taeva all lennates on täiskuu moodi. Temas on kogu maailma tarkus, aga ka üks plikatirts, kes armastab tuulistel öödel õhupalliga ringi lennata ja lorilaule jorutada.
Ühel maruööl leiab Kunksmoor karile jooksnud laeva ja lainetest meremehe, kelle moor surmast päästab ja terveks ravib. Meremees pöördub tagasi saarele palumaks terveks ravida uisutades viga saanud kapten Trummi. Trumm oli kõik oma paremad aastad merd sõitnud. Ta oli täpselt seitseteist laevahukku läbi teinud, aga alati õnnelikult pääsenud. Praegu elab Trumm üksi oma majas linnas, avara väljaku ääres. Meremees läheb koju, kuid mõne aja möödudes on ta tagasi saarel ja palub aidata, kuna on keksu mängides jalad välja väänanud. Moor aitabki ning läheb seejärel kapteniga koos linna, kus satub kaubamajas ostutuhinasse, meedia tähelepanu alla ning muudesse seiklustesse.
Hilissügisel jõuab kapten Trumm taas saarele. Tal on kaasas palderjaniõied, mille kingib Kunksmoorile, paludes ta kätt ja südant. Kunksmoor punastab ja ütleb "jah".
Ilmumine
