Tallinna Pioneeride Maja avati 1. märtsil 1941 asukohaga Lai tänav 15. Ringid alustasid tööd 10. märtsil 1941. Majas tegutsesid: loodusteaduste kabinet, mille raames töötasid botaanikaring, mineraloogiaring ja zooloogiaring; füüsika-matemaatika kabinet, kus töötasid matemaatikaring, geomeetriaring, huvitava füüsika ring ja keemiaring; lisaks muusikakabinet, malering ning kunstiring. Samuti tegutses kehakultuuri ja sõjalise ettevalmistuse ring. Tehnilistel põhjustel jäid avamata tehnikaringid. Ringides said käia linna parimad ja tublimad lapsed, sest maja mahutavus oli ainult 289 õpilast. Tallinna Pioneeride Maja töö katkestas sõda. 7. juulil 1941 ilmus Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi rahvakomissariNigol Andreseni käskkiri, millega katkestati pioneeride maja töö ja pedagoogid paigutati muudele ametikohtadele, abipersonal vallandati.
1. juulil 1945 avati taas Tallinna Pioneeride Maja. Avamine oli aga sümboolne, sest tööd alustada ei suudetud, kuna puudus hoone ning personal. Ametisse määrati ainult direktor A. Miilits, kelle ülesandeks oli komplekteerida personal. Hoone küsimust lubati hakata arutama, kui personal on komplekteeritud. Kuna ei olnud hoonet ega pedagooge, kujunes olukord selliseks, et Tallinna kooliõpilased olid terve aasta ilma koolivälise tegevuseta. Ringe püüti avada koolide juures, kuid see ebaõnnestus.
Tegevus Tõnismäel
1946. aasta jaanuaris vahetas asutus nime ja uueks nimeks sai Tallinna Pioneeride Palee. Augustis 1946 leiti Tallinna Pioneeride Paleele asukoht. Oktoobris 1946 koliti Pioneeride Maja Tõnismäele aadressile Veetorni tänav 4. Veetorni 4 krundil oli 3 hoonet – ühte majja loodi pioneeritöö osakond, teise kunstilise kasvatuse osakond – seal oli ka väike saal, kus toimusid üritused, kontserdid ja nukuetendused; kolmandas majas oli tehnika ja teaduse osakond. Krundil oli veel üks ühekorruseline puumaja, kuhu loodi noorte loodussõprade maja. Tööd alustas 21 ringi, kuigi kavatseti avada 30. Lapsi oli ringidesse registreeritud 435, kuigi planeeriti 700.
1947. aasta augustis muudeti jälle asutuse nime - uueks nimeks sai Vabariiklik Pioneeride Palee. 1949/1950. aastal suudeti õppetöös saavutada teatud edu. Töötas 71 inimest, neist 63 töötas pedagoogilisel tööl. Ringe oli 46, õpilasi ringides 962. Komplekteeritud oli raamatukogu, mis oli poliit-massilise osakonna koosseisus. Maja ümber rajati õppe- ja katseaed ning ehitati kasvuhoone. Seoses sellega alustasid tööd loodusringid. Rasketes oludes töötasid tehnikaringid, sest puudus materiaalne baas ja sageli ka juhendajad. 1951. aastal loodi lastekoor Ellerhein. 1953. aastal muudeti asutuse nimi tagasi Tallinna Pioneeride Majaks.
Tegevus Kanuti majas
Aia tänav 12
Aastavahetusel 1955/1956 koliti Tõnismäelt Vanalinna sadamapoolsele servale aadressile Aia tänav 12 – endise poliitharidusmaja ruumidesse (praegune Tallinna Kanutiaia Huvikool). Alates 1956. aastast sai asutuse nimeks uuesti Tallinna Pioneeride Palee. Aastatel 1960–1971 töötas vahelduva eduga umbes 60 ringi, korraga 35 kuni 45 ringi. Kuna pedagoogiline personal vaheldus väga sageli, siis õppeaastate vältel avati uusi ringe ja ka suleti. Püsivama kollektiiviga olid teater (moodustati 1959. aastal), massiosakond ning kunstiringid. Õpilasi oli sel perioodil 3500–4000.
1971. aastal kolisid direktsioon, raamatupidamine ning lennu- ja laevamudelismi ring ruumipuuduse tõttu Endla 59. Teised ringid jäid endiselt Aia tänavale.
1970. aastate teiseks pooleks oli õpilaste arv kasvanud ligikaudu 4900-ni ja esmakordselt 1976. aastal ületas 5000 piiri. Palees tegutses 49 ringi ja 258 õpilasgruppi. Pedagoogide arv oli kasvanud 95-ni. 1977. aastal nimetati astus ümber Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Paleeks.
Tegevus Mustamäel
Tallinna Huvikeskus Kullo 2008. aastal
Põhiprobleemiks tegevuses oli jätkuvalt ruumipuudus. See oli ka takistuseks paljudele tegemistele - toimetamistele. Lahendus saabus 1977. aastal, mil valmis uus hoone Mustamäe tee 59. Esmakordselt oli võimalus asuda moodsasse hoonesse, mis oli spetsiaalselt huvitegevusteks projekteeritud. Uues majas alustati tööd 1978. aasta veebruaris.
Pärast Eesti taasiseseisvumist õnnestus huvitegevus ümber korraldada uutele oludele vastavaks. Juba 1989. aastal sai senine pioneeride palee uue nime Tallinna Koolinoorte Huvikeskus Kullo. Alates 20. augustist 1993 kannab huvikool nime Tallinna Huvikeskus Kullo.
1993. aastal möödus 10 aastat kooli juures tegutseva Laste Loomingu Maja avamisest. Samal aastal muudeti nimi ja endisest Laste Loomingu Majast sai Kullo Lastegalerii.
1990. aastatest tegutseb Lääne-Viru maakonnas endise Karepa pioneerilaagri alal Tallinna Huvikeskuse Kullo Karepa noortelaager.
Nimed läbi aegade
1941–1945 Tallinna Pioneeride Maja (7. juuli 1941–1. juuli 1945 huvitegevust sõja tõttu ei toimunud. Tegevus jätkus tegelikult alles 1946. aasta lõpust)
1977–1989 Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee
1989– 1993 Tallinna Koolinoorte Huvikeskus Kullo
1993– Tallinna Huvikeskus Kullo
Laste huvitegevuse depolitiseerimisega 1989. aastal muudeti pioneerimaja nimetust ja sellest sai 1989. aasta kevadel Tallinna Koolinoorte Huvikeskus Kullo ning augustist 1993 Tallinna Huvikeskus Kullo.
Pioneerimajade institutsioon allus üleliidulisele pioneeriorganisatsioonile ja koondas katusasutusena samas majas ja mujal töötavaid erikoolitusega pedagooge (nn pioneerijuhte), kes vastutasid varajases teismeeas (10–14-aastaste) koolinoorte ideoloogilise (kommunistliku ja prosovetliku) suunitlemise eest.
Tallinna pioneerimaja haaras oma tegevusega parimal ajal (1970. aastate teisest poolest) viit tuhandet last, kes leidsid siin rakendust poolesajas huviringis ja paarisajas õpilasgrupis. Pedagoogide arv oli samal ajal ligemale sada.
Monopoolse seisundi ja riikliku toetuse märkimisväärse taandumisega langes kaasatud laste hulk 1990. aastate algul paar korda ja ametis olevate pedagoogide arv paarikümne võrra. Osalejate vanusepiirangud muutusid samal ajal lõdvemaks.
Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!
_Aia_tn_12,_1870.jpg)
