Kullar Viimne

Paljassaare, Tallinn. 26. veebruar 2011

Kullar Viimne (sündinud 22. märtsil 1980 Võrus^[viide?]) on eesti dokumentalist.

Aastatel 2004–2011 õppis ta Balti Filmi- ja Meediakoolis filmikunsti. On end täiendanud filmikoolides FAMU (Tšehhi) ja IAD (Belgia).

Ta on Eesti Kinoliidu, Eesti Audiovisuaalautorite Liidu ja Eesti Ajakirjanike Liidu liige.

Filmograafia

Režissöörina

• "Jagatud valgus" (2018) [1]
• "Hingemaa" (2016)
• "Kuidas ma Aafrikat päästsin" (2014)
• "Jahis ainult naised" (2012)
• "Hing" (2011)
• "Ultra Vennikased" (2009)
• "Süütu" (kaasautor, 2009)
• "Viimnepäev" (2006)
• "Reis kerge pagasiga" (2006)
• "Jumalaga" (2004)
• "Kuhu lähed?" (2003)
• "Hobujõud" (2022) [2]

Operaatorina

• "Perpetuum mobile ja piiritud hinged" (rež. Kaido Veermäe, Marianne Kõrver, 2017)
• "Põrgu Indias" (rež. Kaido Veermäe, 2017)
• "Täna mängime sõda" (rež. Meelis Muhu, 2016)
• "Vigala Sass - viimased lindid" (rež. Marianne Kõrver, Jaan Tootsen, 2015)
• "Elizabethi mänguväljak" (rež. Maris Kerge, Erik Norkroos, 2015)
• "Englas. Vana Soldat" (rež. Peeter Simm, 2015)
• "Kiirtee kordnik" (rež. Meelis Muhu, 2015)
• "Puhta mõtte ruum" (rež. Puu Estonia, 2015)
• "Poissmees ja Volga" (rež. Aljona Suržikova, 2014)
• "Elizabethi mänguväljak" (rež. Maris Kerge ja Erik Norkroos, 2014)
• "Kiirtee kordnik" (rež. Meelis Süld ja Meelis Muhu, 2014)
• "Lained ja võnked" (rež. Marianne Kõrver ja Kaido Veermäe, 2014)
• "Kuidas ma Aafrikat päästsin" (rež. Kullar Viimne, 2014)
• "Velosoofid" (rež. Jaan Tootsen, 2013)
• "Veregrupp" (rež. Leeni Linna, 2013)
• "Jahis ainult naised" (rež. Kullar Viimne, 2012)
• "Sinine Kõrb" (rež. Ruti Murusalu, 2012)
• "Sünnipäev" (rež. Erik Norkroos, 2012)
• "Üleloetud inimesed" (rež. Meelis Muhu, 2012)
• "Hing" (2011) (rež. Kullar Viimne, 2011)
• "Uus Maailm" (rež. Jaan Tootsen, 2011)
• "Et meeldiks kõigile" (rež. Kristina Norman, 2011)
• "Päikeselill" (rež. Jaanis Valk, 2011)
• "Roots – sada aastat sõda ja muusikat" (rež. Katrin Laur, 2011)
• "Kalevite kanged pojad" (rež. Valentin Kuik, 2010)
• "Tsirkusetuur" (rež. Jaak Kilmi, 2010)
• "Moekoer" (rež. Moonika Siiments, 2010)
• "Üleriigiline õnn" (rež. Anne-Mari Neider, 2010)
• "Ultra Vennikased" (rež. Kullar Viimne, 2009)
• "Sõnumitooja" (rež. Leeni Linna, 2009)
• "Süütu" (rež. Sophie Haarhaus ja Kullar Viimne, 2009)
• "Kihnu pulm" (rež. Meelis Muhu, 2009)
• "Kiri Ruhnust" (rež. Heilika Pikkov, 2009)
• "Vabadus algab seest" (rež. Kai-Mai Olbri, 2009)
• "Aljoša" (rež. Meelis Muhu, 2009)
• "Aja meistrid" (rež. Mait Laas, 2008)
• "Viimnepäev" (rež. Kullar Viimne, 2006)
• "Reis kerge pagasiga" (rež. Kullar Viimne, 2006)
• "Täkutallinn" (rež. Marianne Ostrat, 2006)
• "Jumalaga" (rež. Kullar Viimne, 2004)
• "Kuhu lähed?" (rež. Kullar Viimne, 2003)

Tunnustus

• 2002 Eesti Filmi Sihtasutuse noore filmilooja stipendium
• 2005 XIX Pärnu Filmifestivali parim Eesti dokumentaalfilm, filmi "Jumalaga" eest
• 2004 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (noore filmitegija auhind)
• 2007 IX Eesti Filmi Päevad, parim Eesti dokumentaalfilm, filmi "Reis kerge pagasiga" eest
• 2011 stipendium "Ela ja sära"
• 2018 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (aasta portreefilm – „Jagatud valgus“)

Isiklikku

Tema ema on mälumängur Ene Viimne Võrumaalt Tsooru külast.

Välislingid

• Tiit Tuumalu "Viimse tund on tulnud". Postimees, 2. november 2014
• Peeter Vihma "Aafrika päästmise võimalikkusest". Sirp, 31. oktoober 2014
• Heilika Pikkov Persona Grata, Kullar Viimne, Teater. Muusika. Kino, aprill 2011
• IMDb: Kullar Viimne
• Kaspar Viilup "Kullar Viimne: e-autospordi populaarsus kasvab kiiremini kui aktsiad Balti turul. Kultuur.err.ee, 1. veebruar 2022