Esimene teade kõrtsist oli 1698. aastast. On arvatud, et kõrtsi asutaja võis olla Gustav Christian von der Pahlen.[2] Viimased teated kõrtsi tegevusest on 1893. aastast, kuid tegelik tegevuse lõpetamine võis olla järgmise sajandi algul,[2] kui 1900. aastal suleti riikliku viinamonopoli kehtestamisega Eestis kõik kõrtsid[3].
1900. aastal olevat kohaliku karskusseltsi nõudel suletud Kadrinas kolm kõrtsi ning Kruusimäe kõrtsist sai teemaja.[4] Hoone lõunaotsa vastu ehitati 1912. aastal saal Kadrina Hariduse Seltsile ning juurdeehitis oli kasutusel 1930. aastani, mil see lammutati, et selle asemele ehitada uus seltsimaja (Kadrina rahvamaja).[5] Kõrtsihoone lammutati sama aasta sügisel.[6]
