See artikkel räägib värvipigmendist viridiaanist. Hüperviisori Viridian kohta vaata artiklit Hyper-V.
Kroomhüdroksiidroheline, tuntud ka nimetustega Pannetier' roheline, Guignet' roheline ja inglise keelest laenatud nimetusega viridiaan[2], on sinakasroheline värvipigment, hüdreeritudkroom(III)oksiid.
Eesti keeles on seda nimetatud ka kroomoksüüd-smaragdroheliseks või lihtsalt smaragdroheliseks[3].
Kroom avastati 1797. aastal, kroomi oksiidide kasutamine uute sünteetiliste roheliste pigmentidena algas 19. sajandi alguses, kuna varem segati rohelisi toone valdavalt kollastest ja sinistest, nagu kroomrohelise (vert Anglais) nimetuse all tuntud segu. Kroomhüdroksiidrohelise sünteesis esimesena Pariisi värvitootja Pannetier 1838. aasta paiku[5], sõltumatult avastas ja patenteeris selle valmistamise protsessi prantsuse keemik Guignet 1859. aastal. 19. sajandil piiras kroomoksiidide laialdast kasutamist kõrge hind[6]. Pigmendi edu tagas suuresti selle mittemürgisus võrreldes muude 19. sajandil populaarsete roheliste värvidega, näiteks Scheele rohelise või Schweinfurti rohelisega[7].
Omadused
Kroomhüdroksiidrohelise valem on Cr2O3 • 2 H2O. Tegemist on kroom(III)oksiidi hüdraadiga, kus vee molekulid on ühendi kristallstruktuuri osa. Kristallid on ereda sinakasrohelise värvusega, neist valmistatud värvid on pleekimiskindlad, keemiliselt stabiilsed ja hea ilmastikukindlusega. Kroomhüdroksiidroheline sobib kõigi teiste värvipigmentidega, seda saab segada kõikide teiste värvidega[8]. Erinevalt kroomoksiidrohelisest on ta kattevõime väike, värv on pigem transparentne[4]. Akvarellvärvina annab kroomhüdroksiidroheline, võrreldes toonilt sarnase ftalotsüaniinrohelisega, segamisel teiste pigmentidega mahedamaid toone, ent märgatav on pigmendi teralisus värvipinnas[9].
Kroomhüdroksiidrohelise segu tsinkkollasega tuntakse nimetusega Victoria roheline või permanent green, mille kunstikaupade müüjad on tõlkinud eesti keelde kui permanentroheline[11].