Krisaania

Rumeenia ajaloolised piirkonnad. Ungarile kuulunud eri piirkonnad on sinakates toonides, Krisaania on kahvatusinine

Krisaania vapp 19. sajandist

Krisaania (ungari Körösvidék, rumeenia Crișana, saksa Kreischgebiet või Kreischland, ladina Crisania) on ajalooline piirkond Euroopas Ungari ida- ja Rumeenia loodeosas. Krisaania läänepiir on Tisza jõgi ja lõunapiir on Mureși jõgi.

Nime päritolu

Krisaania eestikeelne nimi on pärit Körösi jõe ja selle mitme haru ladinakeelsetest nimedest (Crisius). Need jõed katavad terve Krisaania.

Ajalugu

Krisaania ala on kuulunud Ungari kuningriigi alla. Pärast Mohácsi lahingut 1526. aastal langes ala Osmanite riigi erinevate osade ja Transilvaania vürstkonna alla.

Pärast Osmanite riigi tagasilöömist Viini all on Krisaania ala 17. sajandi lõpust alates olnud Habsburgide valitsemise all oleva Ungari osa. 1867. aastal sai see Ungari kuningriigi osaks.

1918. aastal okupeeris Rumeenia kuningriik Krisaania idaosa ning Trianoni rahuga 1920. aastal sai see Rumeenia osaks.

Teise maailmasõja aegsete Balkani riikide piiride ümberkorraldamisega anti see ala Teise Viini arbitraažiga 1940. aastal tervenisti Ungarile.

1944. aastal vallutasid Rumeenia ja Nõukogude Liidu väed Krisaania. Pariisi konverentsi otsustega jagati ala ametlikult 1947. aastal uuesti Ungari ja Rumeenia vahel.

Ajalooliselt on Krisaania keskus olnud Oradea (ungari Nagyvárad) linn. Krisaania on küll olnud Transilvaania valitsemise all, kuid see pole kunagi kuulunud Transilvaaniasse, ehkki mõnikord ekslikult liigitatakse Krisaania sinna.

Tänapäeva Ungari Krisaania

Krisaania ala katavad Ungaris tänapäeval Hajdú-Bihari ja Békési komitaat. Suurim linn on Debrecen.

Tänapäeva Rumeenia Krisaania

Krisaania ala katavad Rumeenias tänapäeval Bihori maakond tervenisti, Aradi ja Sălaji maakond suures osas ning Hunedoara ja Satu Mare maakond väikses osas. Suurim linn on Oradea.

Tänapäeva Rumeenias loetakse Krisaania mõnikord Transilvaania regiooni alla.

Viited