2021. aasta algul halvenes olukord kiirelt ning märtsi alguseks tõusis Eesti nakatumisnäitaja üle tuhande. Märtsi keskpaigaks oli Eesti uute nakatunute suhtarvult maailmas esimene.[1] Kuu lõpuks oli haiglaravil üle 700 patsiendi ning märtsis suri koroonaviiruse tõttu 325[2] inimest. Alates 11. märtsist 2021 hakati taas rakendama ulatuslikumaid piiranguid haiguse leviku takistamiseks.
Piiranguid asuti leevendama aprilli lõpus ja mais. Juunis langes esimest korda alates eelmise aasta novembrist haiglaravil olevate patsientide arv alla saja. Juuli teises pooles hakkas nakatunute arv aga uuesti tõusma ning augusti teises pooles kasvas haiglaravil olijate arv taas üle saja. Kolmas laine sai areneda vaktsineerimise vähese edenemise tõttu ning oktoobri lõpuks oli meditsiinisüsteem taas kokkukukkumise äärel. Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu[3].
Algul loodeti, et pärast 2020/21 talve läheb pandeemia üle ning vaktsineerimisega seljatatakse viirus lõplikult, aga uued pareminilevivad tüved nullisid selle võimaluse. Lisaks hakkas valeinfo levik vastu töötama vaktsineerimise edenemisele ning ilmnes, et ühiskonnas on suur hulk inimesi, kes ei usalda ei valitsust ega meediat ning pole valmis vaktsineerima. See tekitas survet leida süüdlasi, kelle kaela ajada kuhjunud probleemid.[4]
2021. aastal tuvastati 213 717 koroonaviirusega nakatunut, mida oli 7,5 korda rohkem kui eelneval aastal. Esialgsetel andmetel suri Eestis koroonaviiruse tõttu 1704 inimest. Tervise Arengu Instituudi hilisemate täpsustatud andmete järgi suri Eestis koroona tõttu sel aastal 1765 inimest[5].
Kokku suri 2021. aastal 2680 inimest rohkem, kui eelneval aastal. Liigsuremus jäi kevadise ja sügisese koroonalaine ning suvise kuumalaine aega.[6]
Jaanuar 2021
2021. aasta alguseks oli tuvastatud 28 406 nakatunut ning Eestis oli surnud 234 koroonaviirusega nakatunud inimest.[7] 7. jaanuaril teatati 1086 tuvastatud nakatunust, mis oli suurim näitaja alates pandeemia algusest ja esimene kord, kus päevane uute tuvastatud nakatunute arv ületas tuhandet.[8]
Jaanuaris tuvastati 16 169 nakatunut ning surnute arv jõudis 422-ni.[10]
Veebruar 2021
7. veebruaril jõudis Eestisse esimene saadetis AstraZeneca koroonavaktsiini.[11] Sama päeva hommikuks oli Eestis vaktsineeritud 35 905 inimest, kellest 17 519 olid saanud kaks doosi.[12]
Kuni veebruari keskpaigani püsis uute nakatunute arv stabiilne ja jäi tavaliselt 300...800 vahele. Sealt alates hakkas aga nakatanute arv kasvama ning Eesti Vabariigi aastapäeval teatati juba 1069 uuest nakatunust.[8] Järgnevatel päevadel olid vastavad arvud 1104,[13] 1204,[14] 1570[15], 1201[16] ja 1028.[17] Nii tõusis Eesti nakatumisnäitaja märtsi alguseks üle tuhande.[18]
Veebruaris tuvastati 22 053 nakatunut ja 176 surnut.[17] Järjest halvenes olukord haiglates.[19][20]
Märts 2021
7. märtsiks ületas haiglaravil olijate arv 600 piiri.[21] Olukorra halvenemist seostati kiireminileviva Briti tüvega[22] ning märtsi teisel nädalal jõudis selle tüve osakaal ligi 70 protsendini.[23]
Alates 11. märtsist hakati taas rakendama tugevamaid meetmeid haiguse leviku takistamiseks. Sealhulgas suunati kõik kooliõpilased distantsõppele, suleti suur osa kaubandusest, piirati siseruumides lubatavat ja taastati 2+2 reegel. Piirangud pidid kehtima vähemalt ühe kuu.[22]12. märtsi seisuga möödus Eesti viimase seitsme päeva nakatumisjuhtumite arvult elanike kohta Tšehhist ja tõusis sellega maailmas esimeseks (keskmiselt 1111 uut nakatunut päevas miljoni elaniku kohta).[1] 30. märtsil pikendati piiranguid veel vähemalt 25. aprillini.[24]
Märtsis tuvastati 40 625 nakatunut, mis oli ligi 38% kõigist pandeemia jooksul seni tuvastatud nakatunutest Eestis. Koroonaviirusega suri esialgsetel andmetel 309 inimest (ja Tervise Arengu Instituudi tagantjärele kontrollitud andmetel 325[2]). 2021. aasta esimese kolme kuuga suri 673 koroonasse nakatunud inimest (ehk 74,2% kõigist koroonaviirusega surnutest alates pandeemia algusest). Samal ajal suri esimeses kvartalis Eestis kokku 4954 inimest, mis on üle 900 inimese rohkem, kui viimasel paaril aastal samal ajal[25]. Märtsi lõpuks oli esimese doosiga vaktsineeritud 203 365 inimest ning kuur oli lõpetatud 63 696 inimesel.
Aprill 2021
20. aprillil anti teada, et Tartu Ülikooli seireuuringu järgi oli 36% täisealisest elanikkonnast kas läbipõdemise (45%) või vaktsineerimise (55%) teel omandanud viirusvastased antikehad.[26]
Aprilli lõpus hakati leevendama märtsis seatud piiranguid. 26. aprillist eemaldati piirangud õues sportimisele, treenimisele ja huviharidusele.[27] 28. aprill oli esimene päev üle viie kuu, kus ei lisandunud ühtegi koroonasurma.[28] Samas tuvastati aprillis kokku 15 197 uut nakatunut ja koroonaviirusega suri 259 inimest.
Mai 2021
3. maist lubati kontaktõppele algklassid ja eritoe õpilased, lubati kõigi poodide taas avamist ja toitlustusasutuste välialadel einestamine, avati ka muuseumid ning leevenesid piirangud sporditegevusele.[27]
14. mail avanes võimalus üle 40-aastastele end vaktsineerimisele kirja panna.[29] 30–39-aastastele avati registreerimine 15. maist[30], kuni 16-aastastele 17. maist[31] ning 12–15-aastastele 17. juunist.[32] Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473 003 inimest, kellest 264 579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.[33]
Alates 17. maist lubati kooli kõik distantsõppel olnud õppurid ning alates 24. maist said uksed avada kultuuri- ja meelelahutusasutused, mis pidid aga järgima kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõuet.[34] 31. maist asendati 2+2 liikumispiirang avalikus siseruumis hajutatuse nõudega.[35]
Juuni 2021
2. juunist muutus maskide kandmine siseruumides kohustuslikust soovituslikuks.[36] 14. juunist pidid leevenema ruumitäitumuse, osavõtjate piirarvu ja lahtiolekuaegade piirangud.[35] Hiljem otsustati tuua need leevendused aga 11. juunile ehk reede peale.[37] 23. juunist kaotati ka siseruumides ruumitäitumuse 50% nõue.[38]
Juuli 2021
Juuli teises pooles hakkas seoses deltatüvega nakatumise tase kasvama ning kuu lõpus asus valitsus taas piiranguid kehtestama.
August 2021
2. augustil hakkas ühistranspordis kehtima maskikandmise kohustus ning 9. augustist vähendati nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve.[39] 26. augustist hakati nõudma maskide kandmist ka siseruumides, kus ei kontrollita koroonatõendit.[40]
September 2021
1. septembriks 2021 viibis haiglaravil 123 koroonapatsienti, kellest intensiivravi vajas 15. Eestis oli surnud 1293 koroonaviirusega nakatunud inimest. Esimese vaktsiinidoosi oli saanud 727 873 inimest ja 632 059 inimesel oli vaktsineerimine lõpetatud.[41]
Oktoober 2021
1. oktoobriks oli koroonaviirusega nakatunud haiglaravil viibijate arv kasvanud 215-ni, kellest vajas sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 180 inimest.[42]
21. oktoobril kinnitas valitsus uued koroonapiirangud. Sealhulgas muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust ning edaspidi saavad kontrollitud tegevustes osaleda vaid vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud isikud.[43] Haiglate koormus jätkas aga kiiret kasvu ning olukord ligines katastroofimeditsiini rakendamisele.[44][45][46] Novembris oodatakse uusi nakatumisrekordeid ning taas riigi sulgemist.[47] Samal ajal on olukord väga halb ka Lätis[48] ja Leedus[49]. 29. oktoobrist laienes maskikandmise kohustus kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele siseruumides.[50]
Oktoobris tehti üle 138 tuhande PCR-testi, mille kogumaksumus oli üle 7 miljoni euro (51 eurot testi kohta).[51]
November 2021
Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu.[3] 3. novembril teatati 2306 positiivsest testitulemusest ning haiglaravil viibijate arvu kasvust üle 600.[52] Samal päeval jõuti 70 protsendi täiskasvanute vähemalt ühe doosiga vaktsineerituseni.[53]
Alates 1. novembrist kiirtestiti ka õpilasi, õpetajaid ja koolitöötajaid.[54]
Novembris nakatumiskordaja mõneti langes[55] ning haiglaravil olevate koroonahaigete hulk vähenes kuu keskpaigaks 600 pealt alla 500.[56] Kuu lõpuks langes haiglaravil olijate arv juba alla 300.[57]
Detsember 2021
Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi,[58] mis hakkas tõstma nakatunute arvu.[59] Eriti hästi levis tüvi Tartu maakonnas, kus kuu lõpul tõusis uute tuvastatud nakatunute arv kiirelt.[60] 28. detsembril tehtud testide hulgas moodustasid omikrontüve juhtumid juba 55% ehk see tüvi muutus Eestis domineerivaks.[61]
Detsembri lõpul määrati valitsust nõustava teadusnõukoja uueks juhiks Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.[62]
