Koraal

Martin Agricola traktaadi "Musica choralis deudsch" tiitelleht (1533)

Koraal (keskladina sõnast choralis 'koori-'^[1], kreekakeelsest sõnast χορός chorós 'koor') on kirikulaul, mida esitab koor.

Eesti keelde on sõna tõenäoliselt jõudnud saksa keele vahendusel^[2]. Koraaliks nimetatakse nii ladinakeelset ühehäälset saateta laulu, mis on olulisel kohal katoliku liturgias – gregooriuse koraal – kui ka eelnevaga ajalooliselt seotud, kuid hilisemat protestantliku kiriku rahvuskeelset koguduselaulu, mida eesti keeles tuntakse luteri koraali nime all.

Rahvakoraalideks nimetatakse ametliku koraaliviisi rahvapäraseid mugandusi või nende rahvapäraste kaunistustega variante, mille tekst on pärit lauluraamatust^[3] – Cyrillus Kreegi sõnul "konksude, lintide ja keerutustega laule"^[4].

Sõna on laienenud ka koraali instrumentaalseadetele (Artur Kappi "Koraal-variatsioonid", Tõnu Kõrvitsa "Thule koraalid" jt).

Vaata ka

• Psalm
• Hümn
• Canticum

Viited

1. https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=koraal&F=M&C06=et
2. https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/detail/koraal/1^{[alaline kõdulink]}
3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. märts 2020. Vaadatud 24. märtsil 2020.
4. A. Kõlar. Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu. – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Väitekirjad 5. Tallinn 2010