lülituskontakt – elektriahelate kokku-, lahku- või ümberühendamiseks; lülituskontakt(id) on näiteks mehaanilisel lülitil, releel, kontaktoril:
liugkontakt – kestvaks kulgpuuteliseks ühendamiseks, nt puutepaar kontaktjuhe–vooluvõttur;
Lülitus- ja liugkontaktid koosnevad enamasti paigalseisvast ja liikuvast poolest; ümberlülituskontaktil on kontaktipooli vähemalt kolm.
Lülituskontakte nimetatakse selle järgi, missugune on nende lülitamiseelne seisund (normaal- ehk vabaolek):
normaalolekus avatud kontakti nimetatakse sulgevaks kontaktiks ehk sulgekontaktiks;
normaalolekus suletud kontakti nimetatakse avavaks kontaktiks ehk lahkkontaktiks.
Olenevalt kontaktipoolte kujust võib nende kokkupuude olla punkti- või joonekujuline või siis pindjas; vastavalt on tegemist punkt-, joon- või pindkontaktiga.
Kontaktipooltevaheline elektriline takistus – kontakttakistus – sõltub kontakti kujust, kontaktipooli kokkusuruvast jõust, samuti puutepindade materjalist ja siledusest.