Ta sündis Karksis mõisa ehitusmeistri peres Potisepa talus. Õppis aastatel 1893–1895 Toomesoo vallakoolis, 1895–1898 Karksi-Nuia kihelkonnakoolis, 1898–1903 Riias Läti Haridusseltsi reaalkoolis.[1] Töötas seejärel Karksi vallakoolis õpetajana ja 1904–1908 Mõisakülas raudteeametnikuna.[1]
1914. aasta alguses astus ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse, kus jõudis enne Esimese maailmasõja puhkemist õppida kevadsemestri kolm kuud prof. D. Kardovski maaliateljees.[4] Sõja puhkedes kutsuti Süvalo Pärnu kooliseltsi progümnaasiumi joonistusõpetajaks, ühtlasi hakkas ta õpetama ka kohalikus kaubanduskoolis. See päästis kunstniku armeesse värbamisest ning Süvalo jäigi neljaks aastakümneks Pärnu koolide joonistusõpetajaks.[2] Temalt on esimest kunstiharidust saanud mitmed tuntud kunstnikud, näiteks Karin Luts, Ursus Tamm, Arno Vihalemm jt.[4]
Käis 1929–1930 KKSKV stipendiaadina Pariisis, kus töötas L'Academie de la grande Chaumière'is. Haridusministeeriumi ülesandel külastas ta prantsuse suurimat keskkooli Lycé Buffoni, kus tutvus keskkoolide õpetamismeetoditega joonistamise vallas. Pariisis olid kunstinäitusel väljas tema kolm teost: "Pariisi ümbrus", "Proua Süvalo" ja maastik, mille kohta öeldi kunstiajakirjas Revue du Vrai et du Beau, et nendes on "ande spontaansust ja loomulikkust, mis neile annab juure veelgi elavust ja värskust, ja kogemusist omandatud väärtusi täiendavad need ja selekteerivad". [2]
Koolitöö kõrvalt tegeles ta pidevalt maalimisega ning juba 1916. aastal korraldas kodulinnas oma isikunäituse, kus oli väljas sadakond teost: maastikke, portreid ja joonistusi.[5] Peagi korraldas ta oma korteris esimese suurema kohaliku kunsti näituse. Edaspidi eksponeeriti Süvalo maale näitustel nii Eestis kui ka välismaal: Varssavis, Budapestis ja Roomas. Esimest korda esines ta Tartus Noor-Eesti näitusel 1913. aastal, siis Tallinnas 1916. aastal, ja Eesti Kunstiseltsi näitusel, kus pani välja 13 teost. Alates 1920. aastast esines ta pidevalt kunstiühingu Pallas näitustel ning EKKKÜ ja KKSKV väljapanekutel.[5]
Kunstniku varasematel maastikumaalidel domineerib tema kodukandi Karksi motiivistik. Teose "Portree punases" (asub Eesti Kunstimuuseumis) fooniks on Kärstna maastik ning leidub rohkesti ka Pärnu, Tahkuranna ja Lõuna-Eesti maastikumotiive.[6] Hulgaliselt töid ja visandeid tõi kunstnik kaasa oma Pariisi reisilt. Selle reisi muljetel valminud teostest on vast tuntuim "Paris.Grand Opera" (Eesti Kunstimuuseum). Tema loomingut leidub lisaks Eesti Kunstimuuseumile ka Tartu Kunstimuuseumi ja Pärnu muuseumi kogudes.
