Kolõma piirid on täpselt määratlemata. Ta pole kunagi omaette haldusüksust moodustanud. Üldjoontes hõlmab see Kolõma jõe ja selle suurima lisajõe Omolonijõgikonna ning Kolõma alamjooksul asuva Kolõma madaliku, mis jõgikonnast osalt välja jääb.
Kolõma keskuseks on nimetatud Magadani, ehkki see ei asu Kolõma jõgikonnas. Teisi suuri (üle 10 000 elaniku) asulaid selles kandis ei ole.
Termin "Kolõma" mitte jõe, vaid piirkonna tähenduses tekkis millalgi 1920. aastatel seoses kulla ja teiste maavarade rikkalike leiukohtade avastamisega.
1932–1954 toimunud massiliste repressioonide ajal ja hiljemgi paiknesid seal eriti karmide olude poolest tuntud parandusliku töö laagrid. Nõukogude ajaloolane Roi Medvedev on võrrelnud sealseid tingimusi Auschwitzi koonduslaagri omadega.
