Kohvipuu

Kohvipuu
	; Araabia kohvipuu Coffea arabica
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Emajuurelaadsed Gentianales;
Sugukond	Madaralised Rubiaceae;
Perekond	Kohvipuu Coffea;
Sünonüümid
	Buseria T.Durand; Cafe Adans.; Hexepta Raf.; Leiochilus Hook. f.; Nescidia A.Rich.; Paolia Chiov.; Pleurocoffea Baill.; Psilanthopsis A.Chev.; Solenixora Baill.;

See artikkel räägib perekonnast; alamperekonna kohta vaata artiklit Coffea (alamperekond)

Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast.

Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu.

Süstemaatika, taksonoomia ja nomenklatuur

Perekonna Coffea esitas 1753 Carl von Linné raamatus "Species Plantarum", lk 172. Kohvipuu perekond kuulub madaraliste sugukonna alamsugukonna Ixoroideae triibusesse Coffeeae. Tüüpliik on araabia kohvipuu. Perekond Coffea jaguneb alamperekondadeks Baracoffea ja Coffea. Alamperekonnana on vaadeldud ka parakohvipuud (Psilanthus), mis on nüüd kas liidetud alamperekonna Coffea koosseisu või vaadeldud eraldi perekonnana.

Perekonda kuulub umbes 124 liiki. Mõned neist avastati alles 21. sajandil. Üheksat liiki kasvatatakse ja kasutatakse kohvi valmistamiseks.

Levila

Kohvipuude looduslikuks levilaks on Aafrika mandri troopilised alad.

Morfoloogia

Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. Kohvipuul on rootsuga lihtlehed. Lehelaba on läikiv. Leheseis on vastak. Abilehed võivad olla suured kuni väikesed. Valged või kreemjad jasmiinilõhnalised õied asetsevad paljuõieliste ebasarikaina.

Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba, mis ei ole botaanilises mõttes oad. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo vilju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube.

Kohvipuud võivad looduses kasvada 6–7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis pügatakse puud korjamise hõlbustamiseks paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheaegselt nii õisi kui ka marju.

Kongo kohvipuu
Araabia kohvipuu
Valmivad kohvioad
Kohvisaak
Coffea racemosa
Õitsev kohvipuu
Õitsvad kohvipõõsad

Kasutamine

Araabia kohvipuult, kongo kohvipuult, libeeria kohvipuult, bengali parakohvipuult (mida võidakse arvata kohvipuu perekonda), arabusta kohvipuult ja veel mõnelt liigilt saadakse kohviube, millest valmistatakse kohvi. Põhiosa kohviubadest saadakse araabia kohvipuu (araabika kohv) ja kongo kohvipuu (robusta kohv) istandustest. Araabia kohvipuult saadavad kohvioad on suuremad kui kongo kohvipuult saadavad ja puu ise on ka kõrgem.

Suurimad kohvitootjad on Brasiilia (umbes 30%) ja Colombia (umbes 10% maailma kogutoodangust)^[viide?]. Suurim importija on USA, aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta Skandinaavia maades^[viide?].

Suurfirmad, kes kohviube kokku ostavad, hoiavad kokkuostu hindu madalal. Seda on peetud uuskolonialismi vormiks. 1988. aastal sai alguse liikumine Fair trade e aus kaup, mis propageerib austavat suhtumist farmeritesse ja tootjamaa loodusesse. Ausa kauba liikumine on kõige levinum kohvi, vähem muude põllumajandussaaduste tootmises.

Liigid

Siin on loetletud tunnustatud liigid. Autoritähise kõrval on ära toodud ka esmakirjelduse aasta.

Coffea abbayesii J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 18 (1961).
Coffea affinis De Wild., Agric. Prat. Pays Chauds 4: 113 (1904).
Coffea alleizettii Dubard, Bull. Mus. Natl. Hist. Nat. 13: 280 (1907).
Coffea ambanjensis J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 16 (1961).
Coffea andrambovatensis J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 528 (1962).
Coffea ankaranensis J.-F.Leroy ex A.P.Davis & Rakotonas., Adansonia, III, 23: 339 (2001).
Coffea arabica (araabia kohvipuu) ( L.), Sp. Pl.: 172 (1753).
- Coffea arabica mokka moka kohvipuu
- Etioopias kasvatatav sort Sidamo.
Coffea ×arabusta (arabusta kohvipuu)
Coffea arenesiana J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 14 (1961).
Coffea augagneurii Dubard, Agric. Prat. Pays Chauds 6: 519 (1906).
Coffea bakossii Cheek & Bridson, Kew Bull. 57: 676 (2002).
Coffea benghalensis ehk Psilanthus benghalensis (bengali parakohvipuu), metsik ja kultuurtaim Bengalis
Coffea bertrandii A.Chev., Rev. Bot. Appl. Agric. Trop. 17: 824 (1937).
Coffea betamponensis Portères & J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 201 (1962).
Coffea boiviniana (Baill.) Drake in A.Grandidier, Hist. Phys. Madagascar 36(6, Atlas 4): t. 415b (1897):
- Coffea boiviniana (Baill.) Drake in A.Grandidier subsp. boiviniana.
- Coffea boiviniana subsp. drakei J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 529 (1962).
Coffea bonnieri Dubard, Agric. Prat. Pays Chauds 5: 96 (1905).
Coffea brevipes Hiern, Trans. Linn. Soc. London, Bot. 1: 172 (1876).
Coffea bridsoniae A.P.Davis & Mvungi, Bot. J. Linn. Soc. 146: 238 (2004).
Coffea buxifolia A.Chev., Cafeiers du Globe 1: 106 (1929).
Coffea canephora (kongo kohvipuu Pierre ex A.Froehner), Notizbl. Bot. Gart. Berlin-Dahlem 1: 237 (1897). Sünonüümid: Coffea robusta, Coffea congensis A.Froehner, Notizbl. Bot. Gart. Berlin-Dahlem 1: 235 (1897).
Coffea carrissoi A.Chev., Rev. Bot. Appl. Agric. Trop. 19: 401 (1939).
Coffea commersoniana (Baill.) A.Chev., Rev. Bot. Appl. Agric. Trop. 18: 835 (1938).
Coffea costatifructa Bridson, Kew Bull. 49: 338 (1994).
Coffea coursiana J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 8 (1961).
- Coffea coursiana subsp. coursiana.
- Coffea coursiana subsp. littoralis J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 529 (1962).
Coffea dactylifera Robbr. & Stoff., Syst. Geogr. Pl. 69: 121 (1999).
Coffea decaryana J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 541 (1961).
Coffea dubardii Jum., Ann. Inst. Bot.-Géol. Colon. Marseille, V, 1(4): 10 (1933).
Coffea eugenioides S.Moore, J. Bot. 45: 43 (1907).
Coffea fadenii Bridson, Kew Bull. 36: 827 (1982).
Coffea farafanganensis J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 15 (1961).
Coffea fotsoana Stoff. & Sonké, Adansonia, III, 26: 155 (2004).
Coffea fragilis J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 19 (1961).
Coffea gallienii Dubard, Agric. Prat. Pays Chauds 5: 93 (1905).
Coffea grevei Drake ex A.Chev., Rev. Bot. Appl. Agric. Trop. 18: 836 (1938).
Coffea heimii J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 242 (1962).
Coffea heterocalyx Stoff., Belgian J. Bot. 129: 72 (1997).
Coffea homollei J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 9 (1961).
Coffea humbertii J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 11 (1961).
Coffea humblotiana Baill., Bull. Mens. Soc. Linn. Paris 1: 514 (1885).
Coffea humilis A.Chev., Compt. Rend. Hebd. Séances Acad. Sci. 145: 349 (1907).
Coffea jumellei J.-F.Leroy, Adansonia, n.s., 12: 352 (1972).
Coffea kapakata (A.Chev.) Bridson, Kew Bull. 49: 340 (1994).
Coffea kianjavatensis J.-F.Leroy, Adansonia 12: 322 (1972).
Coffea kihansiensis A.P.Davis & Mvungi, Bot. J. Linn. Soc. 146: 241 (2004).
Coffea kimbozensis Bridson, Kew Bull. 49: 331 (1994).
Coffea kivuensis Lebrun, Rev. Zool. Bot. Africaines 22: 43 (1932).
Coffea lancifolia A.Chev., Rev. Bot. Appl. Agric. Trop. 18: 829 (1938).
- Coffea lancifolia var. auriculata J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 224 (1962).
- Coffea lancifolia var. lancifolia.
Coffea leonimontana Stoff., Belgian J. Bot. 129: 72 (1997).
Coffea leroyi A.P.Davis, Kew Bull. 55: 411 (2000).
Coffea liaudii J.-F.Leroy ex A.P.Davis, Kew Bull. 55: 409 (2000).
Coffea liberica (libeeria kohvipuu) Hiern, Trans. Linn. Soc. London, Bot. 1: 171 (1876).
- Coffea liberica f. bwambensis Bridson, Kew Bull. 37: 314 (1982).
- Coffea liberica var. dewevrei (kõrge kohvipuu)(De Wild. & T.Durand) Lebrun, Mém. Inst. Roy. Colon. Belge, Sect. Sci. Nat. (8vo) 11(3): 168 (1941).
- Coffea liberica var. liberica.
Coffea ligustroides S.Moore, J. Linn. Soc., Bot. 40: 94 (1911).
Coffea littoralis A.P.Davis & Rakotonas., Adansonia, III, 23: 138 (2001).
Coffea lulandoensis Bridson, Kew Bull. 49: 333 (1994).
Coffea macrocarpa A.Rich., Mém. Soc. Hist. Nat. Paris 5: 168 (1834).
Coffea magnistipula Stoff. & Robbr., Taxon 46: 39 (1997).
Coffea mangoroensis Portères, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 204 (1962).
Coffea manombensis A.P.Davis, Kew Bull. 55: 406 (2000).
Coffea mauritiana Lam., Encycl. 1: 550 (1785).
Coffea mayombensis A.Chev., Rev. Bot. Appl. Agric. Trop. 19: 402 (1939).
Coffea mcphersonii A.P.Davis & Rakotonas., Adansonia, III, 23: 141 (2001).
Coffea millotii J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 13 (1961).
Coffea minutiflora A.P.Davis & Rakotonas., Bot. J. Linn. Soc. 142: 113 (2003).
Coffea mogenetii Dubard, Agric. Prat. Pays Chauds 5: 99 (1905).
Coffea mongensis Bridson, Kew Bull. 36: 829 (1982).
Coffea montekupensis Stoff., Kew Bull. 52: 990 (1997).
Coffea montis-sacri A.P.Davis, Kew Bull. 56: 485 (2001).
Coffea moratii J.-F.Leroy ex A.P.Davis & Rakotonas., Bot. J. Linn. Soc. 142: 115 (2003).
Coffea mufindiensis Hutch. ex Bridson, Kew Bull. 36: 842 (1982).
- Coffea mufindiensis subsp. australis Bridson, Kew Bull. 36: 844 (1982).
- Coffea mufindiensis subsp. lundaziensis Bridson, Kew Bull. 36: 844 (1982).
- Coffea mufindiensis subsp. mufindiensis.
- Coffea mufindiensis subsp. pawekiana (Bridson) Bridson, Kew Bull. 41: 309 (1986).
Coffea myrtifolia (A.Rich. ex DC.) J.-F.Leroy, Bull. Mus. Natl. Hist. Nat., B, Adansonia 6: 373 (1984).
Coffea perrieri Drake ex Jum. & H.Perrier, Ann. Inst. Bot.-Géol. Colon. Marseille, II, 8: 464 (1910).
Coffea pervilleana (Baill.) Drake in A.Grandidier, Hist. Phys. Madagascar 36(6, atlas4): t. 415 (1897).
Coffea pocsii Bridson, Kew Bull. 49: 336 (1994).
Coffea pseudozanguebariae Bridson, Kew Bull. 36: 835 (1982).
Coffea racemosa Lour., Fl. Cochinch.: 145 (1790).
Coffea rakotonasoloi A.P.Davis, Kew Bull. 56: 481 (2001).
Coffea ratsimamangae J.-F.Leroy ex A.P.Davis & Rakotonas., Adansonia, III, 23: 143 (2001).
Coffea resinosa (Hook. f.) Radlk., Abh. Naturwiss. Vereine Bremen 8: 392 (1883).
Coffea rhamnifolia (Chiov.) Bridson, Kew Bull. 38: 320 (1983).
Coffea richardii J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 17 (1961).
Coffea sahafaryensis J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 528 (1962).
Coffea sakarahae J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 525 (1962).
Coffea salvatrix Swynn. & Philipson, J. Bot. 74: 314 (1936).
Coffea sambavensis J.-F.Leroy ex A.P.Davis & Rakotonas., Adansonia, III, 23: 340 (2001).
Coffea schliebenii Bridson, Kew Bull. 49: 335 (1994).
Coffea sessiliflora Bridson, Kew Bull. 41: 307 (1986).
- Coffea sessiliflora subsp. mwasumbii Bridson, Kew Bull. 41: 308 (1986).
- Coffea sessiliflora subsp. sessiliflora.
Coffea stenophylla (ahtalehine kohvipuu)G.Don, Gen. Hist. 3: 581 (1834).
Coffea tetragona Jum. & H.Perrier, Ann. Inst. Bot.-Géol. Colon. Marseille, II, 8: 466 (1910).
Coffea togoensis A.Chev., Rev. Bot. Appl. Agric. Trop. 19: 402 (1939).
Coffea tricalysioides J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 8: 10 (1961).
Coffea tsirananae J.-F.Leroy, Adansonia, n.s., 12: 319 (1972).
Coffea vatovavyensis J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 527 (1962).
Coffea vavateninensis J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 229 (1962).
Coffea vianneyi J.-F.Leroy, J. Agric. Trop. Bot. Appl. 9: 222 (1962).
Coffea vohemarensis A.P.Davis & Rakotonas., Bot. J. Linn. Soc. 142: 111 (2003).
Coffea zanguebariae Lour., Fl. Cochinch.: 145 (1790).